Ekspert: iga III hoone Eestis ehitatakse pooliku projekti järgi

Hoone eluea jooksul tekib tuhandeid dokumente: projektid, ehitusload, hoolduslepingud, energiamärgised, ümberehituste joonised. Projekteerimise faasis kasutavad arhitektid ja insenerid tööriistu nagu Revit ja ArchiCAD, mis pole põhimõtteliselt muutunud viimase kahekümne aasta jooksul; aga probleem ei piirdu projekteerimisega, kirjutab Kinnisvarastrateegia platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann ja näitab, mida toob tulevik.

Eestis on kolm suurt kinnisvaraga tegelejate gruppi: projekteerijad, ehitajad ja haldusettevõtted; arhitekti ja ehitaja side on läbi aastate olnud väga hea ning nende digimudelite kasutamine kõrgel tasemel, kuid nõrgaks on jäänud see osa, mis projektist haldurini jõuab, tõdeb Proact Haldus tegevjuht Janek Hintsov ning näitab, mis nüüd nüüd toimumas on.

AI kasutuselevõtt projekteerimises ei ole lihtsalt tarkvaraline uuendus ega “lisakihit” olemasolevale töövoole. See on mõtteviisi ja struktuuri muutus, kirjutab Kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann ning näitab, mida toob kaasa uus andmerevolutsioon.

Tallinna linnavalitsus algatas tänasel erakorralisel istungil Tallinna Haigla projekteerimise töövõtulepingu korralise ülesütlemise.

Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.