Ekspert: iga III hoone Eestis ehitatakse pooliku projekti järgi

Hoone eluea jooksul tekib tuhandeid dokumente: projektid, ehitusload, hoolduslepingud, energiamärgised, ümberehituste joonised. Projekteerimise faasis kasutavad arhitektid ja insenerid tööriistu nagu Revit ja ArchiCAD, mis pole põhimõtteliselt muutunud viimase kahekümne aasta jooksul; aga probleem ei piirdu projekteerimisega, kirjutab Kinnisvarastrateegia platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann ja näitab, mida toob tulevik.

Eestis on kolm suurt kinnisvaraga tegelejate gruppi: projekteerijad, ehitajad ja haldusettevõtted; arhitekti ja ehitaja side on läbi aastate olnud väga hea ning nende digimudelite kasutamine kõrgel tasemel, kuid nõrgaks on jäänud see osa, mis projektist haldurini jõuab, tõdeb Proact Haldus tegevjuht Janek Hintsov ning näitab, mis nüüd nüüd toimumas on.

AI kasutuselevõtt projekteerimises ei ole lihtsalt tarkvaraline uuendus ega “lisakihit” olemasolevale töövoole. See on mõtteviisi ja struktuuri muutus, kirjutab Kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann ning näitab, mida toob kaasa uus andmerevolutsioon.

Tallinna linnavalitsus algatas tänasel erakorralisel istungil Tallinna Haigla projekteerimise töövõtulepingu korralise ülesütlemise.

Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.