Nagu taksonduses on turu sassi löönud sõidujagamise teenus, näeb väikeinvestorite guru ja koolitaja Peeter Pärtel suurt tulevikku kodude soetamises nende jagamiseks üürnikega.
Peeter Pärtel
  • Peeter Pärtel
  • Foto: Äripäev
Järgneb lühiintervjuu Äripäeva kinnisvarakonverentsil esineva Peeter Pärteliga, kus ta vastab kolmele Kinnisvarauudised.ee küsimusele.
Mis on need kolm kõige olulisemat Eesti seadusemuudatust, mida riik peaks üürikorterite omanike jaoks kiirelt tegema?
KINNISVARAKONVERENTSI KAVA
Kui tahad teada Äripäeva kinnisvarakonverentsi teemasid ja kes seal veel esinevad, vaata kava siit!
Oleme umbes 300 elamiseks mõeldud üüripinda omava investorite grupiga välja toonud probleemkohad seadusandluses. Kõige kiiremini on vaja muuta võlaõigusseadust ja täiendada täitemenetluse seadustikku. Tänase teadmatuse asemel, mis võib kesta kuni 10 aastat, on vaja kehtestada konkreetne aeg, mille jooksul peab võlgu jäänud üürnik vabastama üürile võetud pinna. Seejuures on vaja kohtutäituritele anda õigused, et nad saaksid pinna vabastamisel abiks olla. Peale tähtaja saabumist, milleks võiks olla näiteks kolm kuud omaniku vabastamise soovi edastamisest üürnikule, vabastaks kohtutäitur vajadusel üüripinna ning edasised vaidlused, kes kellele ja kui palju võlgu on, saaksid jätkuda kohtus.
Teised väikeinvestorid on otsimas lisateenimise võimalust. Nii nagu taksondus muutub ja pakutakse üüd sõidujagamist, ilmnevad kinnisvaravaldkonna muudatused hotellinduses ning väikeinvestorid pakuvad kodu jagamist. Nagu sõidujagamiselgi, kui üüritakse üha enam selleks puhuks eraldi auto, ostetakse või üüritakse kodu jagamiseks lisakortereid. Kinnisvara võlu on väikeinvestorile aga selles, et kui ta suudaks korraga ühte "taksot" sõita, siis kortereid suudab ta isegi mitukümmend samaaegselt välja üürida.
Kolmandad väikeinvestorid otsivad finantsvabadust. See sõna ise tähendab väga erinevat, mõne jaoks mõndasadat lisaeurot kuus, teise jaoks mitukümmet tuhandet eurot kuus. Üha enam on Eestis neid väikeinvestoreid, kes on oma esimese eesmärgi saavutanud ning püüdlevad juba järgmise eesmärgi poole. Reaalselt võiks oodata, et õige ajastuse puhul saavutab väikeinvestor finantsvabaduse umbes 10 aastaga. See eeldab samas sihikindlat tegutsemist kogu selle aja jooksul. Enamik inimesi ei ole kahjuks selliseks sihikindlaks tegutsemiseks võimelised.
Peeter Pärtel tõstab koolitajana eestlaste majanduslikku heaolu alates 2004 aastast. Ta alustas CASHFLOW lauamängust. Kinnisvarainvestorina omab Peeter Pärtel praegu 20 üürituba. Sai ise oravarattast välja 2015 mais. Viimase poole aasta jooksul on Peetri kinnisvarasse investeerimist õpetavaid videosid vaadanud üle 7500 inimese.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.08.26, 09:46
Pärnu taristu- ja kinnisvara-investeeringud meelitavad huvilisi kiirelt tegutsema
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele