Autor: Tõnu Toompark • 10. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Abielus olevatel koduostjatel on võimalus soetada vara ühisvara või lahusvarana. Kolmas võimalus on, et abielus inimesed kasutatavad vara juurdekasvu tasaarvestust.

Kõige enam on levinud abikaasade varaühisus ehk ühisvara. Ühisvara korral lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.

Ühisvara käsutavad abikaasad ainult ühiselt. See tähendab, et ühisvaras korterit saavad abikaasad müüa ainult koos, samuti peavad mõlemad abikaasad andma nõusoleku näiteks kinnisvara koormamiseks hüpoteegiga, et selle tagatisel laenu võtta.

Kui koduostja on vallaline, on soetatav kinnisvara lahusvara ja lahusvara käsutamiseks kellegi teise isiku, näiteks elukaaslase nõusolekut vaja ei ole.

Kui kaks inimest elavad koos, olgu nad siis abielus või mitte, on ainus põhjus, miks soetatav kinnisvara peaks kuuluma ainult ühele neist, see, kui ainult üks pere liikmetest finantseerib kohe selle ostu omavahenditest ja teine ostu tarbeks raha ei anna. Kui ostu finantseeritakse laenuga, mida kooselu ajal hakatakse ühiselt tagasi maksma, oleks äärmiselt mõistlik, et kinnisvara ostetakse kahe peale.

See tähendab, et abikaasad peaksid sellisel juhul kodu ostma ühisomandisse ja abielus mitteolevad elukaaslased peaksid kinnisvara ostma kaasomandisse. Kaasomandi puhul on mõlemad elukaaslased kinnisvara omanikud näiteks proportsioonis pool ja pool.

Kui selline kooselu lõpeb, ei ole kinnisvara omanike ringist välja jäänud inimesel muidu õigust endiselt elukaaslaselt poolt kinnisvara või poolt vara müügist laekuvat summat endale nõuda.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE", mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.