Riigikogu majanduskomisjon arutas Rail Balticu vastaste survegruppide ühisavaldust trassi muutmise ja ettevalmistustööde peatamiseks senisel kujul, kuid see ei leidnud toetust.

- Jalakäijate tunnel Rail Balticu trassil
- Foto: Rail Balticu projektileht
Riigikogu majanduskomisjon toetas valitsuse väljavalitud trassi, mis Eestis kulgeb Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini ning põhjendas kiirraudtee ehitamise vajadust nii Soome logistikaettevõtete ootuste kui ka vajadusega Eesti turismi edendada.
Majanduskomisjoni aseesimehe Toomas Kivimägi hinnangul on Rail Baltic Eesti kiirtee Euroopasse ja Euroopa kiirtee Eestisse. „Soome logistikaettevõtjad peavad uue raudtee valmimist suurimaks positiivseks muutuseks nende sektoris lähimal kümnendil. Eesti atraktiivsus investeerimis- ja majanduskeskkonnana kasvab Rail Balticu läbi tuntavalt,“ kommenteeris Kivimägi riigikogu pressiteate vahendusel. Ta lisas, et Rail Balticu valmimine on suureks tõukeks ka Eesti turismisektorile.
Riigikogu võttis eelmise aasta 18. novembril menetlusse Erakond Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti algatatud kollektiivse pöördumise „Eestimaa kaitseks“ seoses Rail Balticu rajamisega. Pöördumise oli digitaalselt allkirjastanud 1321 inimest. Petitsioonis kutsutakse üles loobuma Rail Balticu projektist praegusel kujul ning eelistama olemasoleva raudteevõrgu arendamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.