Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rail Balticu vastased ei leidnud toetust
Riigikogu majanduskomisjon arutas Rail Balticu vastaste survegruppide ühisavaldust trassi muutmise ja ettevalmistustööde peatamiseks senisel kujul, kuid see ei leidnud toetust.
Jalakäijate tunnel Rail Balticu trassil
Foto: Rail Balticu projektileht
Riigikogu majanduskomisjon toetas valitsuse väljavalitud trassi, mis Eestis kulgeb Tallinnast läbi Pärnu Läti piirini ning põhjendas kiirraudtee ehitamise vajadust nii Soome logistikaettevõtete ootuste kui ka vajadusega Eesti turismi edendada.
Majanduskomisjoni aseesimehe Toomas Kivimägi hinnangul on Rail Baltic Eesti kiirtee Euroopasse ja Euroopa kiirtee Eestisse. „Soome logistikaettevõtjad peavad uue raudtee valmimist suurimaks positiivseks muutuseks nende sektoris lähimal kümnendil. Eesti atraktiivsus investeerimis- ja majanduskeskkonnana kasvab Rail Balticu läbi tuntavalt,“ kommenteeris Kivimägi riigikogu pressiteate vahendusel. Ta lisas, et Rail Balticu valmimine on suureks tõukeks ka Eesti turismisektorile.
Riigikogu võttis eelmise aasta 18. novembril menetlusse Erakond Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti algatatud kollektiivse pöördumise „Eestimaa kaitseks“ seoses Rail Balticu rajamisega. Pöördumise oli digitaalselt allkirjastanud 1321 inimest. Petitsioonis kutsutakse üles loobuma Rail Balticu projektist praegusel kujul ning eelistama olemasoleva raudteevõrgu arendamist.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI. I etapi peatöövõtja on Bildgren Ehitus ja peaprojekteerija Innopolis.