19. mai 2017

Mida päästeamet ehitamisel kontrollib

Margus Piik
Autor: Päästeamet

Ehitusloa saamiseks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt, rääkis päästeameti ehituskontrolli teenuse ekspert Margus Piik.

Omavalitsus kooskõlastab selle päästeametiga. Puuduste korral päästeamet kooskõlastust ei anna ning projekti puudused märgitakse ehitisregistrisse.

… rangemaks

Tuletõkkeuste suitsutihedus. Esmakordselt reguleeritud. Kuna suits kahjustab otseselt inimeste tervist, ei tohi evakuatsiooniteele sattuda mürgiseid põlemisgaase.

Nõuded torupaigaldiste tuletundlikkusele. Esitatakse konkreetsed nõuded torude ümber paigaldatavale isolatsioonimaterjalile, et vähendada suitsu tekkimist tulekahju korral, seni on torude isoleerimiseks kasutatud laialdaselt mürgiseid põlemisgaase eritavaid materjale.

Nõuded kaabli tuletundlikkusele, mis on seotud samuti vajadusega vähendada suitsu tekkimist ning kasutada kvaliteetsemaid kaableid. Kuna elektripaigaldisega seotud tulekahjud on meil esikolmikus ning odavamate kaablite ümbrised hakkavad ekspluatatsiooni käigus eraldama sideained, teeb see need kaablid tulele vastuvõtlikumaks.

Juurdepääs kogu küttesüsteemile. Tuleb korstnapühkimise jaoks rajada ohutu ja aasta läbi kasutatav. Saab lahendada katuseluukide või paiksete redelitega.

… leebemaks

Puidust hoonete kõrgus. Lubatud kuni kaheksakorruselised seniste neljakorruseliste asemel.

Tuletõkkeukse paigaldamine. Ei ole enam vajalik üksikelamul ja kuni 60 m2 garaažil, kuna neil ei pea enam olema eraldi tuletõkkesektsioonid.

Tuletõrje veevõtukoht. Päästeamet võib teha mööndusi ehitisevälise tuletõrjevee vooluhulgale ja veevõtukoha kaugusele. See tähendab, et mõnel juhul võib veevõtukoht asuda senisest kaugemal ning vett võib olla vähem. Võib ka olla, et päästeamet loobub teatud juhtudel veevõtukoha rajamise nõudest sootuks.

Alles siis, kui kõik on korras, saab kohalik omavalitsus anda välja ehitusloa ja tohib ehitama hakata.

Pärast ehitustööde lõppu tuleb sarnaselt ehitusloaga taotleda hoonele kasutusluba. Selle käigus kontrollib päästeamet ehitise vastavust tuleohutusnõuetele ja ehitusprojektile. Päästeamet teeb kasutuslubadega seoses ligi 4000 ehitise ülevaatust aastas. Ehitamise käigus käiakse ehitisi kontrollimas ligikaudu 650 korral aastas. Igal kolmandal ehitisel avastatakse tuleohutusalaseid puudusi, mis ei võimalda kohe kasutusluba saada. Puuduste kõrvaldamiseks teeb inspektor ettekirjutuse ja määrab tähtaja.

Kasutusloaga hoone puhul võib öelda, et hoonet on kontrollitud ja kui puudusi ka avastati, on need enne kasutusloa saamist kõrvaldatud. 100%-list garantiid tuleohutusnõuetele vastavuse kohta ei saa päästeamet siiski anda, kuna hoonel võib olla varjatud puudusi. Ehitistes on mitmeid selliseid kohti, kuhu ei ole võimalik ligi pääseda ning mille puhul tuleb usaldada ehitaja esitatud dokumentatsiooni. 

Aasta jooksul teeb päästeamet kokku ligikaudu 1200 planeerimise, ehitamise ja hoonete kasutusse lubamisega seotud toimingut. Statistika näitab, et teadmised ehituslikest tuleohutusnõuetest jätavad iga neljanda projekti puhul soovida. Iga kolmas ehitis, millele taotletakse kasutusluba, saab esimesel korral keelduva otsuse ehituslike tuleohutusnõuete puuduste tõttu. Olukorra parandamiseks tuleb projektide koostamisse kaasata erasektori ettevõtja, kes peab omama tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistust.

Päästeameti ehituskontrolli teenuse ekspert Margus Piigi kommentaar ilmus 2017. aasta maikuu Kinnisvaras, mis keskendus tuleohutusele (vt SIIT). Kõiki Äripäeva Kinnisvara eriväljaandeid saad lugeda SIIT.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474