Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Flora kvartalisse kerkib uus ärihoone
Ajaloolised Flora ärikvartali tehasehooned A ja B saavad naabriks uue ligi 1900 ruutmeetrise üüripinnaga hoone, mis kannab tähistust C.
Tiheda liiklusega Tulika, Endla, Sõpruse puiestee jt tänavate ristmiku äärde rajatav ärihoone majutab tulevikus eelkõige 10 kuni 40 töökohaga ettevõtteid, mis saavad vastavalt vajadusele üürile võtta kas veerand korrust või terve korruse, kirjutas Uus Maa Kinnisvarabüroo oma blogis.
Üürihinnad algavad 12 €/m2 ning praeguste plaanie kohaselt valmib maja juba aastavahetuseks. Ärihoone arendajaks on Lumi Capital OÜ ning üürnike otsijaks Uus Maa Kinnisvarabüroo. Haldusküsimuste eest vastutab ISS.
Kvartali ajaloost
Flora ärikvartal on suuresti seotud Eesti tarbekeemiatööstuse enam kui saja-aastase ajalooga. 1889. aastal asutati Kaubamaja Woldemar Mayeri Lesk & Poeg juurde vabrik, mis tootis või- ja juustuvärve, juustulaapi ja kondenseeritud piima. 1896. aastal muudeti vabrik aktsiaseltsiks Tallinna Keemiatehas Richard Mayer. Tehas tootis Venemaale piimhapet, oblikhapet, aniliinõli ja nitrinit.
Esimese maailmasõja ajal valmistas Tallinna keemiatehas püssirohtu ning lõhkeainete jaoks vajalikku lämmastik- ja väävelhapet. 1920. aastate alguses sattus ettevõte rahalistesse raskustesse ning asuti müüma selle maad ja vara. Mayeri hoonetes alustas tegevust kolm keemiavabrikut, mis 1940. aastal natsionaliseeriti ja millest osad lõpetasid tegevuse Saksa okupatsiooni ajal.
Pärast Teist maailmasõda tegutses Tallinnas mitukümmend väikest keemiaettevõtet. Neist suurem osa liideti 1947. aastal Tallinna keemiakombinaadiks, millega järgnevatel aastatel ühendati veel mitu vabrikut ja kombinaati. 1980. aastal valmis Flora nime saanud ettevõtte uus tootmishoone Laki tänavas. Kõige tuntumad keemiatooted olid toona Flora pesupulbrid.
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
2
4
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Viimased uudised
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele