2. august 2017

Korterid otse omanikult, kuid “maaklertasuga”

Tarvo Tamme
Autor: Egon Enula, kutseline hindaja, Arco Vara Tall

Viimasel ajal on üüriturule ilmunud pakkumisi, kus eraisikust üürileandja nõuab üürnikult erinevaid lisatasusid nagu näiteks lepingutasu, mille tulemusena võib „otse omanikult“ üürimine osutuda kallimaks kui teha seda kinnisvarabüroo kaudu, kirjutab Arco Vara Tartu osakonna juht Tarvo Tamme ettevõtte kinnisvarablogis.

Kui üürnik aktsepteerib, et üürileandja küsib üürilepingu sõlmimisel lepingutasu või muid tasusid, siis seadusega siin vastuolusid ei teki. Küll aga näitab selline tegevus, et levinud arusaamal, nagu oleks kinnisvaramaaklerite vahendustasud ülemäära kõrged, tegelikult alust ei ole.

Esimesed lepingutasudega eluruumide üürikuulutused ilmusid “otse omanikult” kuulutustena kinnisvaraturule paar-kolm aastat tagasi, kuid alguses oli neid tõesti vaid väga üksikuid.

Üldlevinud tava kohaselt lisandub Eestis eluruumi ühe kuu üürisummale, mis tehakse ettemaksuna, tagatisraha ja maaklertasu. See tähendab muuhulgas, et kui eluruum antakse välja maakleri vahenduseta, piirdub omanik lepingu sõlmimisel vaid ühe kuu üüri ettemaksu ja sama suure tagatisrahaga.

Mitmekuulisi üüri ettemakse kasutatakse lühiajaliste, nt kahe-kolmekuuliste eluruumi üürilepingute puhul, mitte aga tavapärasel juhtudel. Eestis on tavapäraseks eluruumi üürilepingu pikkuseks üks aasta. Kui pooled soovivad üürisuhet jätkata, pikendatakse lepingu kehtivust sama perioodi võrra. Pikendamisel saab omanik üüri üle vaadata ja tõsta, kuid ei pruugi seda teha.

Äriruumide puhul on ilmselt levinuimad kolme ja viieaastase tähtajaga ning indekseeritud üürilepinguid, kuid vanemates ärihoonetes kohtab üsna palju ka tähtajatuid lepinguid, mida omanik saab kolmekuulise etteteatamisajaga üles öelda.

kinnisvarauudised.ee

Reaalsuses leiavad üürileandjaist eraisikud üha enam mooduseid, kuidas survestada üürnikke ja teenida ühe üüriperioodi pealt maksimaalne summa, küsides lepingutasu, võttes mitme kuu ulatuses ettemaksu või tagatisraha ja seejuures jättes maksud maksmata. Lepingutasu on samasugune tulu, nagu üüritasu, mille pealt peab eraisikust üürileandja tasuma tulumaksu.

Nagu öeldud, on tasude küsimine eraisikust üürileandja poolt seaduslik, aga probleem on pigem selles, mida üürnik selle raha eest vastu saab. Reeglina mitte midagi! Kui näiteks korteri üürihind on 300 eurot ja üürileandja küsib lisaks150 eurot lepingutasu, on üürnik pealtnäha korteri odavamalt kätte saanud kui kinnisvarabüroo kaudu. Samas tasutud 150-eurose lepingutasu eest ei ole üürnik midagi vastu saanud.

Maakler seevastu teeb üürikorraldusteenuse raames mitmeid lisategevusi. Ta kontrollib osapoolte taustu, maksehäireid, koostab juriidiliselt korrektse lepingu, mis kaitseb vaidluste tekkides nii üürnikku kui üürileandjat ja nõustab mõlemaid pooli lepingutingimuse suhtes.

Mida peaks üürnik eriti tähelepanelikult jälgima?

Tasub meeles pidada, et kõik lisatasud, mis kaasnevad korteri üürimisel, peavad olema üürilepingus kirjas.

Üürikorralduse kulu jääb tavaliselt ühe kuu üürisumma piiresse. Seaduse järgi peaks selle tasuma üürileandja, kes teenuse tellib. Praktikas maksab selle üürnik, kuna tänase päevani ületab üüriturul nõudlus pakkumise.

Tagatisraha peab üürileandja hoidma oma kontost eraldi ning tagatisraha tuleb lepingu lõppedes koos intressidega üürnikule tagastada. VÕS §-s 308 lg 2 kohaselt peab üürileandja hoiustama tagatisraha krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Seadus muid võimalusi ette ei näe ja tagatisraha hoiustamine firmas, mis ei ole krediidiasutus, on ebaseaduslik.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806