9. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuringu ühe autori, OSKA analüütiku Mare Uiboupini sõnul on ehituse erialade sisseastujate arvud kõrghariduses viimasel viiel aastal langenud veerandi võrra. „Tööturul on puudus praktilise suunitlusega inseneridest, kes töötaksid projekti- või objektijuhina. Seoses hoone tehnosüsteemide keerukamaks muutumisega on eriti puudus kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneridest ning veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneridest, kelleks paraku rakenduskõrghariduses Eestis hetkel õppida võimalik ei ole,“ täpsustas Uiboupin.

Uuringust selgus ka, et paljudel ehituse oskustöötajatel puudub erialane väljaõpe. Et keerukamaks muutuvaid ehitusküsimusi lahendada, vajavad ehituse valdkonna oskustöötajad pidevat täiendusõpet.

Järgmisel kümnendil jääb ehituse tööjõuvajadus samaks. Ehitus vajab aastas umbes 880 uut töötajat, kellest 385 peaks olema spetsialistid ning 495 oskustöötajad. Väikest hõivatute arvu kasvu prognoositakse inseneridele, tööjuhtidele, hooneautomaatika tehnikutele ning veevärgi ja hoone tehnosüsteemide lukkseppadele. Viimistlejate ametikohtade arv väheneb lähikümnendil mõnevõrra.