Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arendajad susserdavad
Kinnisvaraarendajad teevad laenuraha saamiseks fiktiivseid võlaõiguslepinguid ja müüvad ühtesid ja samu uusi kortereid kaks korda, selgus Äripäeva turuülevaatest.
Majanduslehe kinnisvaraturu ülevaates vaadeldi aktiivset elamispindade arendust ja arutleti selle üle, kas korteriostjad neelavad ehitushinna tõusust tingitud müügihinna kasvu alla või mitte. Ühtlasi avaldasid spetsialistid arvamust, millal võib näha esimesi kinnisvaraarendajate pankrotte.
Kogu tõde kinnisvarast
LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing oli kindel, et pankrotte saab näha juba sel aastal. Lisaks tõi Saksing murekohana välja selle, et mõne arenduse broneeringutes on õhku sees.
Kuna pangad enne projekte ei rahasta, kui osa korteritest on müüdud, on tehtud turuhinnast madalama hinnaga broneerimisi, rääkis Saksing. „Maja kerkides või valmides tulevad need samad asjad uuesti turule tagasi. Spekulatiivne osa, mis on vajalik selleks, et projekti rahastus avaneks,“ kommenteeris ta.
Loe Äripäeva kinnisvaraturu ülevaadet SIIT.
Võlaõiguslepingute müük iseloomustas kinnisvaraturgu ka aastatel 2006-2007. Võlaõiguslepingu ostja nimi kinnistusraamatus ei kajastu, kuid võlaõigustehingutega saab mõjutada kinnisvara turuhinda ning luua kinnisvarahindajatele võrdlustehinguid kas tegelikust turuhinnast kõrgemal või madalamal tasemel.
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
3
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
5
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
6
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Viimased uudised
Kahjumis tammuval ettevõttel on kaelas kümnete miljonite eest laenukohustisi
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele