Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arendajad susserdavad
Kinnisvaraarendajad teevad laenuraha saamiseks fiktiivseid võlaõiguslepinguid ja müüvad ühtesid ja samu uusi kortereid kaks korda, selgus Äripäeva turuülevaatest.
Kesklinna kinnisvaraarendus Tallinna panoraamilt.
Foto: Äripäev
Majanduslehe kinnisvaraturu ülevaates vaadeldi aktiivset elamispindade arendust ja arutleti selle üle, kas korteriostjad neelavad ehitushinna tõusust tingitud müügihinna kasvu alla või mitte. Ühtlasi avaldasid spetsialistid arvamust, millal võib näha esimesi kinnisvaraarendajate pankrotte.
LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing oli kindel, et pankrotte saab näha juba sel aastal. Lisaks tõi Saksing murekohana välja selle, et mõne arenduse broneeringutes on õhku sees.
Kuna pangad enne projekte ei rahasta, kui osa korteritest on müüdud, on tehtud turuhinnast madalama hinnaga broneerimisi, rääkis Saksing. „Maja kerkides või valmides tulevad need samad asjad uuesti turule tagasi. Spekulatiivne osa, mis on vajalik selleks, et projekti rahastus avaneks,“ kommenteeris ta.
Võlaõiguslepingute müük iseloomustas kinnisvaraturgu ka aastatel 2006-2007. Võlaõiguslepingu ostja nimi kinnistusraamatus ei kajastu, kuid võlaõigustehingutega saab mõjutada kinnisvara turuhinda ning luua kinnisvarahindajatele võrdlustehinguid kas tegelikust turuhinnast kõrgemal või madalamal tasemel.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.