Kinnisvaraarendajad teevad laenuraha saamiseks fiktiivseid võlaõiguslepinguid ja müüvad ühtesid ja samu uusi kortereid kaks korda, selgus Äripäeva turuülevaatest.

- Kesklinna kinnisvaraarendus Tallinna panoraamilt.
- Foto: Äripäev
Majanduslehe kinnisvaraturu ülevaates vaadeldi aktiivset elamispindade arendust ja arutleti selle üle, kas korteriostjad neelavad ehitushinna tõusust tingitud müügihinna kasvu alla või mitte. Ühtlasi avaldasid spetsialistid arvamust, millal võib näha esimesi kinnisvaraarendajate pankrotte.
LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing oli kindel, et pankrotte saab näha juba sel aastal. Lisaks tõi Saksing murekohana välja selle, et mõne arenduse broneeringutes on õhku sees.
Kuna pangad enne projekte ei rahasta, kui osa korteritest on müüdud, on tehtud turuhinnast madalama hinnaga broneerimisi, rääkis Saksing. „Maja kerkides või valmides tulevad need samad asjad uuesti turule tagasi. Spekulatiivne osa, mis on vajalik selleks, et projekti rahastus avaneks,“ kommenteeris ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe Äripäeva kinnisvaraturu ülevaadet
SIIT.
Võlaõiguslepingute müük iseloomustas kinnisvaraturgu ka aastatel 2006-2007. Võlaõiguslepingu ostja nimi kinnistusraamatus ei kajastu, kuid võlaõigustehingutega saab mõjutada kinnisvara turuhinda ning luua kinnisvarahindajatele võrdlustehinguid kas tegelikust turuhinnast kõrgemal või madalamal tasemel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.