Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arendajad susserdavad
Kinnisvaraarendajad teevad laenuraha saamiseks fiktiivseid võlaõiguslepinguid ja müüvad ühtesid ja samu uusi kortereid kaks korda, selgus Äripäeva turuülevaatest.
Majanduslehe kinnisvaraturu ülevaates vaadeldi aktiivset elamispindade arendust ja arutleti selle üle, kas korteriostjad neelavad ehitushinna tõusust tingitud müügihinna kasvu alla või mitte. Ühtlasi avaldasid spetsialistid arvamust, millal võib näha esimesi kinnisvaraarendajate pankrotte.
Kogu tõde kinnisvarast
LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing oli kindel, et pankrotte saab näha juba sel aastal. Lisaks tõi Saksing murekohana välja selle, et mõne arenduse broneeringutes on õhku sees.
Kuna pangad enne projekte ei rahasta, kui osa korteritest on müüdud, on tehtud turuhinnast madalama hinnaga broneerimisi, rääkis Saksing. „Maja kerkides või valmides tulevad need samad asjad uuesti turule tagasi. Spekulatiivne osa, mis on vajalik selleks, et projekti rahastus avaneks,“ kommenteeris ta.
Loe Äripäeva kinnisvaraturu ülevaadet SIIT.
Võlaõiguslepingute müük iseloomustas kinnisvaraturgu ka aastatel 2006-2007. Võlaõiguslepingu ostja nimi kinnistusraamatus ei kajastu, kuid võlaõigustehingutega saab mõjutada kinnisvara turuhinda ning luua kinnisvarahindajatele võrdlustehinguid kas tegelikust turuhinnast kõrgemal või madalamal tasemel.
Seotud lood
Paljud korteriühistud elavad aastaid olukorras, kus probleemid on silmaga näha ning kuhjuvad, kuid haldusfirmat ei vahetata. Silm pigistatake kinni, oodatakse, kannatatakse ja loodetakse, et ehk läheb paremaks. Tegelikkuses piisab aga sageli ühest otsusest, et olukord muutuks.
Enimloetud
1
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
2
3
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
4
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
5
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
6
Kes küll istusid žüriis?
Viimased uudised
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Arco Vara juht Rait Riim: Täna näeme selgelt, kuidas siia Stroomi ranna äärde on kujunenud omaette minilinnaosa
Kes küll istusid žüriis?
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Arhitektid, parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldab arendaja arhitektuurikonkursi!
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele