2017. aastal sai statistikaameti andmete ehitusloa 7947 eluruumi kogupindalaga 700 704 m². Aastaga kasvas ehitusloa saanud eluruumide arv 32% ja nende pindala 24%.
Hoone tüübiti suurenes kõige enam ehitusloa saanud eluruumide arv 9- ja enamakorruselistes elamutes. 2017. aastal sai sellistes hoonetes ehitusloa 1204 eluruumi aastataguse 484 eluruumi asemel. Samaväärselt märgatavalt suurenes eluruumide ehituslubade arv 6-8-korruselistes elamutes. Kui 2016. aastal sai sellistes elamutes ehitusloa 695 eluruumi, siis 2017. aastal oli vastav näitaja 1161. See teeb aastaseks juurdekasvuks 67%.
Ehitusloa saanud eluruumide arvu oluline suurenemine suurtes hoonetes viitab paljuski sellele, et taolisi ehituslubasid võtavad suured, tugevad, professionaalsed arendajad. Need on arendajad, kelle jaoks ehitusloa väljastamine on vaid üks väike vahepeatus kogu pikemas arendusprotsessis. See omakorda tähendab, et sellistes suurtel projektidel on väga tõsine potentsiaal reaalselt turule tulla. Seda näiteks erinevalt väiksemates arendusprojektidest, kus on suurem hulk ehituslubasid, mis reaalselt ehitusse ei jõua.
Suurte korteriarenduste müüki tulemine on tegur, mis kasvatab pakkumist. See omakorda avaldab survet hindadele, mis niigi vaevlevad suure pakkumise käes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.