Vanade nõukogudeaegsete paneelmajade renoveerimine on küll Kredexi toetuse najal hoogustunud, kuid vanale kinnisvarale uue hingamise pakkumine pole suurematele ehitusettevõtjatele atraktiivne.

- Paneelmajad Õismäel
- Foto: Raul_Mee
Ajal, mil majanduseksperdid ennustavad kodumaise ehitusturu jahtumist, ootab endiselt rekonstrueerimist 20 000 enamasti Nõukogude perioodil ehitatud paneelmaja.
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) professori Jarek Kurnitski sõnul on viimaste hinnangute kohaselt otstarbekas renoveerida 20 000st kortermajast umbes 13 000.
Kuigi igal aastal renoveeritakse umbes sadakond kortermaja, tõdeb ehitusettevõtja Raivo Rand, et tegemist on ehitusturul endiselt nišiteenusega. „See maht on suhteliselt väike ja kindlasti on nende tööde hind suhteliselt madal,“ möönis Rand. Sellepärast ei ole ka suuremad ehitusfirmad huvitatud paneelmajadele uue näo andmisest, mistõttu jääb töö väiksematele ettevõtetele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Aga ega me ilma paneelmajade renoveerimiseta hakkama ei saa, sest ühel hetkel lähevad inimeste kulud liiga kõrgeks ja juba praegu on küttekulud näiteks liiga kõrged,“ leidis Rand.
Kuigi Eestis on suurem osa kinnisvarast Ranna sõnul eraomandis, siis peaks ettevõtja sõnul leidma viis, kuidas riik saaks toetada probleemse kinnisvara renoveerimist rohkem. „Tegelikult puudub riigil praegu terviklik nägemus, kuhu elamuehitus peaks arenema,“ nentis ehitusettevõtja.
Pikemat artiklit kortermajade renoveerimisest loe
ÄripäevastSeotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.