SEB 2020. aasta eluasemelaenude analüüs näitab, et pandeemia ei ole pidurdanud noorte inimeste plaane oma kodu soetada.

- SEB andmetel moodustasid 54% eluasemelaenu klientidest noored vanuses 26 kuni 35 aastat.
- Foto: Andras Kralla
Eestis moodustasid 66% eluasemelaenude võtjatest noored vanuses kuni 35 eluaastat. Trendi ei pidurdanud ka aasta jooksul toimunud märgatav keskmiste tehinguhindade kasv, kirjutab SEB Pank pressiteates.
„SEB keskmise eluasemelaenu summa ulatus detsembris juba 96 000 euroni ja näitas ühe aasta sees ligi 9000eurost kasvu. Mõningane tehinguhindade langus toimus küll aprillis ja mais, kus klientide huvi suurte ostude vastu oli mõnevõrra väiksem, kuid juba suvest oli aktiivsus turul tagasi ja seda vedasid eelkõige nooremad kliendid vanuses kuni 35 eluaastat,“ kirjeldas möödunud aasta peamist trendi SEB juhatuse liige Ainar Leppänen.
„Keskmiste laenusummade kiire tõus viitab eelkõige asjaolule, et kliendid on rohkem valmis ostma uusarenduse objekte, kus ruutmeetri hind on kallim. Panga jaoks on pigem üllatav, et võrdlemisi turbulentsel aastal olid inimesed altimad soetama kallimaid objekte. Samas, kuna tegu oli peamiselt noorte klientidega, kelle jaoks on kodu soetamine pikaaegse perspektiiviga ja tulevikku suunatud ost, siis on mõnevõrra optimistlikum vaade mõistetav. Samuti on olnud kooskõlas keskmise palga ja ruutmeetri hinna tõus,“ lisas Leppänen.
Artikkel jätkub pärast reklaami
SEB andmetel moodustasid 54% eluasemelaenu klientidest noored vanuses 26 kuni 35 aastat, kelle sissetulek on üle Eesti keskmise ja kes peamiselt elavad suuremates linnades. 88% kõikidest lepingutest sõlmiti kinnisvara ostmiseks. Enim tehinguid sõlmiti küll märtsis, kuhu kuhjus palju varasemate kokkulepete vormistamisi, kuid koroona esimese laine mõjul nihkus uute laenude taotlemise aktiivsem periood varasügisesse. Üldjuhul jääb igakuine kodulaenu makse alla 350 euro kuus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?