Ukrainlaste järjekordne kadalipp: üürikuulutuse peale helistades saabub tihti eitav vastus

Samal ajal, kui Eesti vaevleb tööjõunappuse käes, on paljud tööandjad just kinnisvara sektoris olnud sunnitud seisma silmitsi olukorraga, kus suur hulk Ukrainast pärit ehitus- ja hooldusmehi on pidanud tegema valiku naasta kodumaale oma rahva vabaduse eest võitlema. Nende asemele on aga saabunud arvukalt naissoost sõjapõgenikke, kel on suur huvi kohe tööle asuda. Kuidas säärane vangerdus ettevõtete käekäiku on mõjutanud?

Rahvaste segunemine on maailmas üha tavalisemaks muutunud ja nii on ka meie Eesti pinda puudutamas välismaalased, kes on tulnud siia õppima või töötama. Üldjuhul soovitakse oma koduriigist eemal olles eluaset uues kohas üürida, mitte osta. Mida tuleb jälgida, kui läheb üürilepingu sõlmimiseks välisriigi kodanikuga? Nõu annab Domus Kinnisvara nooremkonsultant Maarja-Liis Pruuli.

Suurtele ja tuntud Eesti firmadele koristusteenust pakkuva Krausbergi töögraafikud paljastavad, et ettevõte rikub räigelt töö- ja puhkeaja seadust ning paneb oma ukrainlastest töötajad rügama suisa 400-tunniseid kuid.

Kinnisvaraportaali City24.ee statistika järgi kasvab Ukraina sõjapõgenike mõjul kasvab üürinõudlus, mis omakorda kergitab üürihindu, teatas kinnisvaraportaal City24.ee.

Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.