Ukrainlaste järjekordne kadalipp: üürikuulutuse peale helistades saabub tihti eitav vastus

Samal ajal, kui Eesti vaevleb tööjõunappuse käes, on paljud tööandjad just kinnisvara sektoris olnud sunnitud seisma silmitsi olukorraga, kus suur hulk Ukrainast pärit ehitus- ja hooldusmehi on pidanud tegema valiku naasta kodumaale oma rahva vabaduse eest võitlema. Nende asemele on aga saabunud arvukalt naissoost sõjapõgenikke, kel on suur huvi kohe tööle asuda. Kuidas säärane vangerdus ettevõtete käekäiku on mõjutanud?

Rahvaste segunemine on maailmas üha tavalisemaks muutunud ja nii on ka meie Eesti pinda puudutamas välismaalased, kes on tulnud siia õppima või töötama. Üldjuhul soovitakse oma koduriigist eemal olles eluaset uues kohas üürida, mitte osta. Mida tuleb jälgida, kui läheb üürilepingu sõlmimiseks välisriigi kodanikuga? Nõu annab Domus Kinnisvara nooremkonsultant Maarja-Liis Pruuli.

Suurtele ja tuntud Eesti firmadele koristusteenust pakkuva Krausbergi töögraafikud paljastavad, et ettevõte rikub räigelt töö- ja puhkeaja seadust ning paneb oma ukrainlastest töötajad rügama suisa 400-tunniseid kuid.

Kinnisvaraportaali City24.ee statistika järgi kasvab Ukraina sõjapõgenike mõjul kasvab üürinõudlus, mis omakorda kergitab üürihindu, teatas kinnisvaraportaal City24.ee.

Kinnisvaraturg muutub kiiresti, sest koduostjate ja üürnike ootused kodule on ajas nihkunud. Kuna eluasemekulud kasvavad ja perede eelarved on pingul, eelistatakse üha enam kodusid, kuhu saab kohe sisse kolida ning millel on hea hinna-kvaliteedi suhe. See areng mõjutab oluliselt ka seda, kuidas arendajad ja sisekujundajad eluruume planeerivad. Kinnisvaraeksperdi sõnul teevad inimesed ostuotsuse kiiremini, kui nad ei pea tegema suuri lisakulutusi.