Kinnisvarainvestor: langusaeg on möödas, ikkagi tasub osta
Paarikümne korteri suuruse üüriportfelliga investor Karolina Sikk ostab kortereid ainult uusarendustesse, kuna ta ei taha nende haldamise peale kulutada palju aega.
Karolina Sikk Lastekodu tänava uue kortermaja üürikorteris.
Foto: Andras Kralla
Sikk lisas, et kuigi praegune olukord turul on keerulisem, siis tema midagi praegu ära ei müü. Ta näeb, et korterite hinnad ajas kasvavad ning ühtlasi kasvavad ka üürihinnad.
Omaosaluse poolest on parim siseneda üürikinnisvara ärisse just kodulaenu toel. Nii arvab nelja korteriga kinnisvaraportfelliga Viljandi ettevõtja Margarita Kopteva.
Suurinvestorid haaravad elukondlikku kinnisvara. Põhjamaades moodustab institutsionaalse elukondliku kinnisvara osakaal keskmiselt umbes 30% tehingute kogumahust, Eestis on see jäänud ajalooliselt alla 10%.
Kinnisvaraturul kogub tuure trend, kus institusionaalne investor haarab elamispindade üüriturgu. Tulijaid on nii Eestist kui piiri tagant. Eraisikutest üüriinvestor peab taanduma suurlinnadest eemale.
Paljud korteriühistud elavad aastaid olukorras, kus probleemid on silmaga näha ning kuhjuvad, kuid haldusfirmat ei vahetata. Silm pigistatake kinni, oodatakse, kannatatakse ja loodetakse, et ehk läheb paremaks. Tegelikkuses piisab aga sageli ühest otsusest, et olukord muutuks.
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta