Kas üüriinvestorina alustamiseks tasub võtta teine eluasemelaen?

Kinnisvarasse investeerimine kogub eestlaste seas aina rohkem populaarsust. Higivaba raha ja peaaegu alati garanteeritud väärtuse kasv on põhjused, miks üürikinnisvara soetamine ahvatlev tundub. Kuidas aga leida häid diile ning mis on üüriobjekti puhul kindlad ohu märgid?

Kõrge Euribor soosib alternatiivina fikseeritud intressiga remondilaenu. Veel ühe kaalumisväärse variandina remondi finantseerimiseks tasub kaaluda ka kodulaenu refinantseerimist, et selle käigus korraga laenusummat remondikulude võrra suurendada.

Esmalt mõjutavad kõrgemad intressimäärad laenamist ja investeeringuid ning koos sellega kinnisvaraturgu ja ehitust, seejärel reaalmajandust laiemalt ja siis tööturgu. Kuigi turuintressimäärad peaksid järgmise aasta alguses langema hakkama, ei avalda euribori allapoole liikumine kohe mõju kõikidele laenulepingutele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Swedbanki Baltikumi-ülesest jätkusuutlikkuse uuringust selgus, et Eesti elanikud arvestavad järgmise eluaseme ostul märkimisväärselt suurema eelarvega kui Läti või Leedu elanikud ning arvatakse, et järgmise kodu hind jääb vahemikku 150 000-200 000 eurot.

Kortermajade probleemid ei alga tavaliselt suurtest kriisidest, vaid väikestest asjadest, mis unarusse jäävad. Piisab ühest tegemata jäetud otsusest, ühest edasi lükatud hooldusest või vastamata kirjast, kui kuude ja aastate jooksul koguneb kõigest nähtamatu koorem, mille mõju tuntakse siis, kui võib olla liiga hilja.