Kas üüriinvestorina alustamiseks tasub võtta teine eluasemelaen?

Kinnisvarasse investeerimine kogub eestlaste seas aina rohkem populaarsust. Higivaba raha ja peaaegu alati garanteeritud väärtuse kasv on põhjused, miks üürikinnisvara soetamine ahvatlev tundub. Kuidas aga leida häid diile ning mis on üüriobjekti puhul kindlad ohu märgid?

Kõrge Euribor soosib alternatiivina fikseeritud intressiga remondilaenu. Veel ühe kaalumisväärse variandina remondi finantseerimiseks tasub kaaluda ka kodulaenu refinantseerimist, et selle käigus korraga laenusummat remondikulude võrra suurendada.

Esmalt mõjutavad kõrgemad intressimäärad laenamist ja investeeringuid ning koos sellega kinnisvaraturgu ja ehitust, seejärel reaalmajandust laiemalt ja siis tööturgu. Kuigi turuintressimäärad peaksid järgmise aasta alguses langema hakkama, ei avalda euribori allapoole liikumine kohe mõju kõikidele laenulepingutele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Swedbanki Baltikumi-ülesest jätkusuutlikkuse uuringust selgus, et Eesti elanikud arvestavad järgmise eluaseme ostul märkimisväärselt suurema eelarvega kui Läti või Leedu elanikud ning arvatakse, et järgmise kodu hind jääb vahemikku 150 000-200 000 eurot.

Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.