Saksing: maailma vaates oleme praktiliselt rinderiik ja see jätab oma pitseri

Eesti uusarendustes valitseb nn käsitöö: iga arendaja püüab luua midagi omanäolist, eristuvat, samas müük venib, aga nõudlust nagu on. Moodulmajad võiksid muuta uusarendused odavamaks - samas klient neid justkui ei taha, arhitektuurgi ju pea olematu ja kõige krooniks kisuvad need tavahooneist hoopis kallimaks.

Elukondliku kinnisvara turul ei midagi erilist: uut hinnatõusu ei ole oodata enne, kui tehingute arv hakkab kasvama ja valik kahanema - seni mõneprotsendised hinnavõbelused aastases ja kuises võrdluses hätkuvad.

Tallinna korterite üüripakkumine kinnisvaraportaalis KV.EE on kasvanud 1600 korterini. Pakkumise suurenemine on enam-vähem ühtlane erinevates piirkondades ja erineva toalisusega korterite lõikes, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Arhitektuur peab muutuma tõeliselt kestlikuks, ehitustegevusele toob see kaasa suurema ideelise ootuse, kiirmoodi järgiva ehitustegevuse aeg saab ümber - eesmärk on kvaliteetne ruum.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.