Rüütel: uusarenduste ja järelturu korterite osas ikka läbirääkimiste ruumi on
Viimased uudised kõnelevad Tallinna elanike arvu kasvust lähiaastatel üsna kiires tempos, mis on mootoriks ka eluasemete vajadusele, olgu siis omades või üürides, kirjutab Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) tegevdirektor Tõnis Rüütel.
EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel osutab, et tehingute arvult võib võrrelda Eestit 2 korda suurema Leeduga.
Foto: Raul Mee
Kinnisvarasektoris on ärevust, samas uue reaalsuse saabumisega kohanetakse. Intressitõusu šokist hakatakse üle saama. Edaspidi tulebki arvestada varasemast kõrgema euribori määrast sõltuva laenumaksega. Ekspertide arvamusel oleme euribori tipule väga lähedal. Majanduse loogika ütleb, et sinna ta pikalt püsima ei jää ja võib prognoosida, et mõne aasta möödudes jääb 2% kanti pikemalt pidama.
30. oktoobril avaldatud andmed majanduskasvu kohta näitavad, et Eesti majandus on suuremast langusest vaikselt toibumas, kuid väljavaade on jätkuvalt kesine, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla
Täna sai Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) järgnevaks kaheks aastaks uue juhatuse, mille esimeheks valiti AS Liven nõukogu esimees Andres Aavik. Aseesimeheks valiti Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand.
Prognoosida võib uute korterite defitsiiti, sest paljud arendajad on tõmmanud pidurit ja pannud objekte ootele - seetõttu saab sel aastal valmis vähem elupindu kui möödunud 10 aastal. Samas nii uusarenduste kui järelturu korterite osas ikka läbirääkimiste ruumi on, tõdeb Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) tegevdirektor Tõnis Rüütel.
Tallinna korteritehingute keskmine hind on liikunud 3000 €/m² piiri lähedal viimased 6 kvartalit, näitamata üles olulist tahet minna ülespoole või allapoole, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Paljud korteriühistud elavad aastaid olukorras, kus probleemid on silmaga näha ning kuhjuvad, kuid haldusfirmat ei vahetata. Silm pigistatake kinni, oodatakse, kannatatakse ja loodetakse, et ehk läheb paremaks. Tegelikkuses piisab aga sageli ühest otsusest, et olukord muutuks.
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta