Prognoosida võib uute korterite defitsiiti, sest paljud arendajad on tõmmanud pidurit ja pannud objekte ootele - seetõttu saab sel aastal valmis vähem elupindu kui möödunud 10 aastal. Samas nii uusarenduste kui järelturu korterite osas ikka läbirääkimiste ruumi on, tõdeb Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) tegevdirektor Tõnis Rüütel.

- EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel möönab, et kinnisvarasektoris on veel ärevust, samas uue reaalsuse saabumisega hakatakse kohanema.
- Foto: Raul Mee
Kinnisvarasektoris on veel ärevust, samas uue reaalsuse saabumisega hakatakse kohanema. Intressitõusu šokist hakatakse üle saama ja tajutakse, et edaspidi tulebki arvestada varasemast kõrgema euribori määrast sõltuva laenumaksega. Euribori tõus võib küündida lähiajal ka 4%-ni, kuid selge on majanduse loogika, et seal ta pikalt ei püsi ja võib prognoosida, et paari aasta möödudes jääb 2% kanti pikemalt pidama. Hinnad stabiliseeruvad, sel aastal need veel ei kasva, küll aga on kasvu oodata 2024.aastast alates. Ka inimeste sissetulekud on tõusnud ja tõusmas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kinnisvaraturg muutub kiiresti, sest koduostjate ja üürnike ootused kodule on ajas nihkunud. Kuna eluasemekulud kasvavad ja perede eelarved on pingul, eelistatakse üha enam kodusid, kuhu saab kohe sisse kolida ning millel on hea hinna-kvaliteedi suhe. See areng mõjutab oluliselt ka seda, kuidas arendajad ja sisekujundajad eluruume planeerivad. Kinnisvaraeksperdi sõnul teevad inimesed ostuotsuse kiiremini, kui nad ei pea tegema suuri lisakulutusi.