Arendajad Tallinnale: teeme nii - siis võidame kõik ehk kuidas langetada kinnisvara hinda

Planeerimise valdkonna arengu hindamisel ei tasu jääda kinni vaid menetluslikesse numbritesse - kui palju detailplaneeringuid algatati, vastu võeti või kehtestati, kirjutab Tallinna abilinnapea Madle Lippus.

Arhitekt puutub kokku väga erinevate arendajatega. Kogemusi on seinast seina: mõnega koostöö laabub, teisega on see üsna hädaorg. Ent teadlikkus linnaruumist on arenajate seas tõusmas - ostavad ju inimesed lisaks korterile ja autokohale ka ümbrust, välisruumi.

Tallinna linnavalitsus esitas 15. novembril Tallinna linnavolikogule Ülemiste järve ja Järvevana tee vahelise ala detailplaneeringu kehtestamise ettepaneku, kus muuhulgas on määratud nõue, et kavandatud hoone projekteerimisel tuleb aluseks võtta arhitektide Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri eskiis „Kivi maja”.

“Kuidas ei saa linnaametnikud ja planeerijad ühte väikest krunti 15 aasta jooksul ära planeerida?" sajatab Tallinna linna peale vihane kinnistu omanik.

Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.