Pealinnas keskmise 40-ruutmeetrise korteri kättesaadavus on jäänud 20 aasta jooksul sisuliselt samaks, analüüsib Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.
Põhja-Tallinn muutub järjest soositumaks piirkonnaks.
Foto: Andras Kralla
„Maa-ameti hinnastatistika kohaselt on Tallinnas keskmise 40ruutmeetrise korteri kättesaadavus jäänud sisuliselt samaks – nii toona kui ka täna tuleb sellises suuruses eluaseme eest pealinnas välja käia ligi 6 aasta ja 9 kuu suurune keskmine netopalk. Samal ajal 50ruutmeetrise korteri ostuks läheb täna umbes 8 kuu netopalka rohkem tarvis kui 2004. aastal,“ ütles Rebane.
Tallinna vanalinnas enampakkumisele pandud paar linnale kuuluvat üüripinda läksid viimaks nagu soojad saiad, kuid suurema osa pindade vastu huvi puudub.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!