Uus kliimaseadus näitab suunda, kuid seab ka nõudeid

Kuigi oleme süsiniku jalajälje arvutamises Euroopa mahajäänute grupis, siis energiatõhususe nõuded on meil külma kliima regioonides kõige rangemad, väitis Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.

Ehituse peatöövõtjad on rohkem huvitatud uute projektide leidmisest ning see on heaks pinnaseks arendajatele ehitajatega läbirääkimiseks, kirjutab Swedbanki ehitus- ja kinnisvaraosakonna juhataja Ero Viik.

Pangad soovivad, et nende portfelli kuuluvad ettevõtted oleksid ka tulevikus nendega ning ettevõtted hindaksid oma ESG-ga seonduvaid riske, kirjutab Swedbanki ettevõtete panganduse ESG valdkonnajuht Mihkel Tamm.

Energiatõhusast ehitusest on saanud üldtunnustatud norm, kuid laiemas plaanis on jätkusuutlikkuse praktikad ehituses ikka veel üksikute ettevõtete ja omavalitsuste fookuses. Iga ehitusprojekti saab ellu viia vähema süsinikuga, kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.