Keskeltläbi iga viies Eesti elanik ei oma kinnisvara ning on loonud endale kodu üüripinnale. Viimaste aastatega on kodu üürimine muutumas järjest populaarsemaks, sest see annab isikliku elu korraldamisel rohkem paindlikkust ja vabadust, mida hindavad enim just nooremad põlvkonnad.
Sobiva üürikodu leidmine ei ole lihtne protsess ning kui midagi sobivat silmapiiril paistab, on mõistetav, et soov on üürileping kiirelt ära vormistada.
Siiski soovitan enne lepingule allkirja andmist läbi mõelda ja välja uurida järgmised punktid.
Seotud lood
Langev euribor ja madalad kodulaenude marginaalid loovad soodsad tingimused julgematele kinnisvarainvestoritele – kust aga alustada, kuidas ja millise perioodi peale investeeringu tasuvus arvestada ja mida praeguses turuolukorras tähele panna, selgitavad kinnisvaraeksperdid.
Erinevalt üürimisest tekib igakuiselt kodulaenu tasudes kogumise efekt, kus iga maksega laenujääk väheneb, kirjutab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.
Eesti üüriturul on kasutuses kaks üürilepingu tüüpi – tähtajatu ja tähtajaline. Kui traditsiooniliselt on eelistatud tähtajalise lepingu kasutamist, siis täna sõlmitakse üha enam tähtajatuid lepinguid, kirjutab Rendin õigusjuht Lia Siht.
Kui üürnikule hakkab üüripinna ülalpidamine käima üle jõu, siis peaks ta sellest üürileandjat koheselt teavitama, kirjutab Rendini õigusjuht Lia Siht.
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele