Kinnisvara muutub taskukohasemaks, turg elavneb

Tunnistame tõsiasja - ärkinnisvaraturg, eriti aga büroopindade turg on hoonetest küllastunud. Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Töötajate kodukontoritest büroodesse surumine kõlab vaid kui otsitud hädalahendus. Uuri lähemalt, muidu jääd uuest trendist maha.

20. veebruaril toimus 11. Äripäeva Kinnisvarakonverents. Aasta olulisimal kinnisvarakonverentsil kohtusid valdkonna tipud, kes andsid ülevaate turul toimuvast, jagasid kogemusi ja kasulikke näpunäiteid ning näitasid, mida tulevik toob.

Väljastatud ehituslubade statistika näitab, et 2025. aasta osutub ilmselt keeruliseks, sest näiteks elamuehituseks antud lubade arv on kahanenud 10 aasta madalaimale tasemele. Positiivse poole pealt tunduvad leebemad tuuled puhuvat kinnisvaraturul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Ka 2025. aastal ootab eestlasi tubli palgakasv; laenu võtnud inimestele on abiks intressimäärade langus, mis võimaldab laenumaksete tegemise kõrvalt suurendada tarbimist või säästmist, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.