Hinnakasv kinnisvaras hakkab ületama inflatsiooni

Analüütikud ei ole selgel seisukohal, millal kinnisvara hinnakasv hakkab taaskord inflatsiooni ületama, ent sellise hetke saabumine on enam kui ootuspärane, leiab Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Igor Habal. Teatud turusegmenti on üsna aktiivselt juba mõjutamas flippijad.

Saates “Ruutmeetrite taga” selgitab Habal, et alanud aastal, mis Eesti Pank prognoosib tarbijahindade kasvu 4,3%, ei pruugi elukondliku kinnisvara hinnad veel sellest kiiremini kerkida, ent pikka pilti vaadates see aeg saabub. “Ajaloolisest tagasivaatest tuleb välja, et kui laen antakse soodsalt välja ja nii pika aja peale, siis see pigem soodustab vara väärtuse kasvu samamoodi, nagu ka börsil,” toob Habal saate lõpuosas välja.

Millal see täpselt juhtub, seda Habal pakkuda ei julge, ent see juhtub siis kui majanduslikud näitajad paranevad, eksport kasvab, suudame tööjõuturgu hoida stabiilsena ja intressimäärad langevad. “Siis me ikkagi näeme ja ka turuaktiivsus näitab seda, et hinnad peavad hakkama kasvama. Tahaks loota et see juhtub 2026, võib-olla ka 2025. aasta teisel poolel,“ sõnastab Habal ja lisab et me näeme juba praegu, et aktiivsus on korteriturul kasvanud.

Turu aktiivsuse kasvu kirjeldab saate teise poole alguses kinnisvarafirma Restate analüütik Julia Linde, et toob välja, et külgsuunas liikuval kinnisvaraturul tegutsevad taaskord üsna aktiivselt flippijad, kes noolivad kindlat tüüpi kortereid, mis juba kuu või kahe pärast tihti müüki tagasi paisatakse. “Nende tsükkel on kiire, nad ei saa oodata mitu kuud,” räägib Linde ja selgitab mis tagab säärases tegevuses edu ja kes suudavad praegusel turul edukad olla.

Saates räägime põhjalikumalt kinnisvarahinna dünaamikast, kõrvutame seda inflatsiooniga, peatume sellel, millised on selles valguses olnud kinnisvara reaalhinna muutused ja püüame ka natuke turu üldisele olukorrale ja aktiivsusele tuginedes teha prognoose. Fookuses on korteritehingud, eriti renoveerimist vajavate korteritega tegelevate flippijate tegevus ning hinnakujundus. Saatejuht on Lauri Leet.