Kuigi eesmärk olla energiatõhususe vallas kõige tublim on igati kiiduväärt, peaks see olema tasakaalus majandusliku reaalsuse ja konkurentsivõimega, kirjutab Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Mihkel Tamm.
Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Mihkel Tamm (Foto: Swedbank).
Kinnisvarasektori jätkusuutlikkuse teemadest tekitavad viimasel ajal palju diskussiooni energiamärgised, sest Eestis kehtiv märgisesüsteemi metoodika on Euroopas üks rangemaid. Kas need piirväärtused aitavad päriselt kaasa rohe-eesmärkide saavutamisele või hoopis piiravad meie konkurentsivõimet?
ESG-aruandluse juhtimise kontekstis tuleks rohkem tegeleda eetika parendamisega, vastasel juhul võib ettevõte panna aruandesse kirja talle meelepärased, mitte õiged numbrid, ütles SOL Balticsi tegevjuht Rinel Pius.
Pangad soovivad, et nende portfelli kuuluvad ettevõtted oleksid ka tulevikus nendega ning ettevõtted hindaksid oma ESG-ga seonduvaid riske, kirjutab Swedbanki ettevõtete panganduse ESG valdkonnajuht Mihkel Tamm.
Vaata, kuidas ületada „lappimismetoodikast“ tulenevaid kitsaskohti
Täna on kinnisvara- ja ehitussektor kinni klassikalistes lepinguvormides ning vanades harjumuspärastes tööviisides, mis ei paku stiimuleid koostööks ja kõigi jaoks suurema väärtuse loomiseks, kirjutab Kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann ning näitab kätte 3 olulise valdkonna tulemuslikud koostöökohad.
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.
Üks arendaja teisest arendajast: vaadates hotellituru seisu, ei ole ime, et ta ei soovi edasi liikuda – see arendus ei pruugi praegustes tingimustes lihtsalt majanduslikult ära tasuda.