Milleks meile hoonete energiamärgised?

Kuigi eesmärk olla energiatõhususe vallas kõige tublim on igati kiiduväärt, peaks see olema tasakaalus majandusliku reaalsuse ja konkurentsivõimega, kirjutab Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Mihkel Tamm.
Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Mihkel Tamm (Foto: Swedbank).
  • Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Mihkel Tamm (Foto: Swedbank).
Kinnisvarasektori jätkusuutlikkuse teemadest tekitavad viimasel ajal palju diskussiooni energiamärgised, sest Eestis kehtiv märgisesüsteemi metoodika on Euroopas üks rangemaid. Kas need piirväärtused aitavad päriselt kaasa rohe-eesmärkide saavutamisele või hoopis piiravad meie konkurentsivõimet?

Seotud lood

Saated
  • 08.04.25, 06:30
Rinel Pius: suvaliste numbrite vältimiseks tuleb tegeleda eetikaga
ESG-aruandluse juhtimise kontekstis tuleks rohkem tegeleda eetika parendamisega, vastasel juhul võib ettevõte panna aruandesse kirja talle meelepärased, mitte õiged numbrid, ütles SOL Balticsi tegevjuht Rinel Pius.
Uudised
  • 02.08.24, 16:03
Ärikinnisvara renoveerimine säästaks 138 miljonit eurot aastas
Kliimaministeeriumi tellitud uuringu tulemused näitavad, et Eestis on energiatarbimise vähendamisel suur potentsiaal.
Uudised
  • 10.05.24, 08:51
Milliseid ESG andmeid hakkavad pangad ettevõtetelt küsima?
Pangad soovivad, et nende portfelli kuuluvad ettevõtted oleksid ka tulevikus nendega ning ettevõtted hindaksid oma ESG-ga seonduvaid riske, kirjutab Swedbanki ettevõtete panganduse ESG valdkonnajuht Mihkel Tamm.
Uudised
  • 26.02.25, 06:45
Innovatsioon nendes 3 valdkonnas muudaks kinnisvara paradigma 1 põlvkonna jooksul
Vaata, kuidas ületada „lappimismetoodikast“ tulenevaid kitsaskohti
Täna on kinnisvara- ja ehitussektor kinni klassikalistes lepinguvormides ning vanades harjumuspärastes tööviisides, mis ei paku stiimuleid koostööks ja kõigi jaoks suurema väärtuse loomiseks, kirjutab Kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann ning näitab kätte 3 olulise valdkonna tulemuslikud koostöökohad.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.05.26, 11:34
Kaev ei sünni joonlauaga, sest maa all paneb asjad paika loodus
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele