Kinnisvara on liikunud unistuse staatusest luksuskaubaks, mille soetamine eeldab järjest suuremat sissemakset, pikemat laenuperioodi või kompromisse elukvaliteedis, kirjutab Landen kinnisvara tegevjuht Sten Uritam ja otsib vastust küsimusele, kas väiksem ongi parem.

- Landen kinnisvara tegevjuht Sten Uritam.
- Foto: Mari Pukk
Kodu ostmine on olnud eestlasele alati midagi enamat kui lihtsalt tehing, see on sügavalt juurdunud unistus, mille poole on liigutud aastatepikkuse töö ja säästude toel. Kuid viimaste aegade arengud Eesti kinnisvaraturul, eriti Harjumaal ning Tallinnas, on muutnud selle unistuse paljude jaoks luksuseks, mitte realistlikuks eesmärgiks. Nii elame ajastul, kus kinnisvaraturul on uus reaalsus - kompaktsus. Küsimus pole aga ainult ruutmeetrites, vaid selles, kas senine suund vastab ka inimeste ootustele ja vajadustele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.