Tudengilinnade üüritootluses teeb Narva teistele silmad ette

Tartu üüriturule saabub aasta kõige kiirem aeg, kui sajad värsked tudengid hakkavad otsima endale elukohta ja üürileandjad saavad küsida muust ajast kõrgemat hinda neilt, kes ühiselamusse ei saanud või ei tahtnud.

Kuigi üldjoontes on näha kuurortlinnade üürimaastikel sarnaseid suunitlusi – nagu näiteks tugevad hooajalised mõjutused –, siis üüritootluse vallas on üks linn rebinud teistest ette.

Elukondlik üüriturg on kui anekdoot: suured ja uhked kahe-kolme aasta tagused plaanid-unistused, kuidas üüripindu arendada või investorina lihtsalt raha kokku kühveldada hajuvad. Osasid üüripindu ei tea kuhu ära panna, teisi otsi taga tikutulega. Miks on see nii? Mitu eksperti räägivad suud puhtaks.

Pahatahliku ning osava üürniku otsa sattumisel võib korteriomanikku oodata rida ebameeldivaid üllatusi, kus isegi üürikomisjoni ostusest ja kohtutäiturist ei piisa, et puuküürnikust lahti saada.

Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.