Kinnisvaraturg püsis juulis aktiivne, Eestis anti 17% rohkem kodulaene
Juulis püsis kodulaenude turg aktiivne, näitab Eesti Panga statistika. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga andsid Eesti pangad välja 17% rohkem eluasemelaene ehk kokku 230 miljonit eurot. SEB eraklientide divisjoni juhi Sille Hallangu sõnul jätkub käibemaksutõusu eel tekkinud uusarenduste tehingute aktiivsus ning endiselt on elav eluasemete järelturg.
Keskmine SEB kodulaenu summa on varasemast 10 000 eurot suurem. „Esimese poolaasta lõpus andis uusarenduste müügile hoogu 1. juulist jõustunud käibemaksu üldmäära tõus, mida oli näha ka laenulepingute suures kasvus. Eluasemeturg püsis juulis aktiivsena, kusjuures uusarenduste müük jätkus samuti heas tempos. Laenuvõtjatele on hea uudis, et keskmine tagatisega eluasemelaenu intress koos Euriboriga langes eelmisel kuul 3,54%-ni, kui aasta varem oli see 5,15%,“ kommenteeris Hallang.
Seotud lood
Elukondliku kinnisvara sektor elab läbi muutusi: oma toote parimast parimaks lihvimine on arendajale väljakutse, ostja valivus paneb närvid proovile. Kolm nimekat arendajat annavad lähiajaks rea konkreetseid soovitusi arendajatele, vahendajatele ja ostjatele.
Läti eluasemeturg on põnev väljakutse, seal on palju potentsiaali, ent eks aeg näitab, mis sellest edasi saab, märkisid LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing ja Reterra Estate´i tegevjuht Reigo Randmets saates Kinnisvaratund.
Käibemaksutõusu mõju eluasemete müügimahule osutus bluffiks. Turul pinge ja patiseis kerib vinte.
Nagu oli arvata, käibemaksutõus tuligi alla neelata arendajatel ja seda naeratusega läbi pisarate. Võitlus klientide nimel on tihe nii erinevate uusarenduste kui ka uueväärsete, viimase 10 aasta jooksul ehitatud hoonete turul. Kõige krooniks kadus 2025. aasta eluasemeturult sesoonsus. Nimekad arendajad, näitavad, mis tuleb edasi.
Edasine areng sõltub usalduse taastumisest ja majanduse laiemast käekäigust
Ostjate ja üürnike otsustusjulgus – või pigem selle puudumine – dikteerib turu rütmi, samas kui arendajad ja üürileandjad kohanevad uue reaalsusega, kirjutab Restate’i kinnisvaraanalüütik Julia Linde.
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
1
Erinevalt Tallinnast pole Tartu linnas uusarenduste jaoks enam kuigi palju ruumi
6
Kehv linnaruum on pikaajaline kulu inimestele, ettevõtetele ja linnale
Viimased uudised
Enamusomanik Kenneth Karpov: näeme selgelt, et ettevõtted ei otsi enam lihtsalt kontoripinda, vaid terviklikku töökeskkonda.
Janar Muttik: Tartu linna hinnatase on paljude noorte perede jaoks liikunud piirini, kus suurema ja mugavama kodu otsing liigub linnast veidi välja.
Kehv linnaruum on pikaajaline kulu inimestele, ettevõtetele ja linnale
Konverentsid
Hetkel kuum
Erinevalt Tallinnast pole Tartu linnas uusarenduste jaoks enam kuigi palju ruumi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele