Ärikinnisvara aasta 2026: võitjad, kaotajad ja uued jõujooned

Juuni lõpus ilmunud artiklis “Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma” ilmnes arendajate, fondijuhtide, arhitektide liidu juhi osalusel, et eluasemete kättesaadavus ja ärikinnisvara, eeskätt büroopindade ületootmine panevad kinnisvaraturu nihestuma.

Nii-öelda hurraa-detsember ehk jõuluks (uude) koju vajus lohku. Uute korterite müük langes nii IV kvartalis kui ka detsembris - viimane langus oli eriti raske. Eluasemeturul on jäme ots jätkuvalt ja jõuliselt järelturu käes. Tervikuna Tallinna detsembrikuine eluasemeturg tegi 4 aasta kõige kehvema tulemuse.

Hõre linnaruum, hoogne valglinnastumine ja süvenev segregatsioon rikuvad eluasemeturgu ning muutuvad julgeolekuohuks, nendivad Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, Reterra tegevjuht Reigo Randmets ja RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask. Oma pitseri vajutab siia turu pöörisesse viiv hooneteuputus.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.