7. aprill 2017
Jaga lugu:

Energiatõhus Luigemärgi vääriline maja

Natural House kummutab müüdi, et energiatõhus maja peab olema väikeste akende ja paksude seintega.  Foto: Natural House

Idee on selles, et üle jääv energia akumuleeritakse vesinikku, mida saab kasutada kütteks päikesevaesel ajal.

Puitmajade tootja Natural House tegi 12aastase arengu baasil suunamuutuse – 2014. aastal otsustati spetsialiseeruda just energiatõhusatele moodulmajadele ja toota neid peamiselt Skandinaavia turule. EASi arenguprogrammi abil valmis aastaga prototüüpmaja, mille ehitamise käigus katsetati erinevaid materjale. Koostöös Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudiga analüüsiti katsetuste tulemusi ja jõuti passiivmajani Eesti turu jaoks. Peamise eksportturuna näeb NH eeskätt Skandinaaviat. NH massiivpuidust energiatõhusad arhitektmajad on välja jõudmas ökomärgiseni Põhjamaade Luigemärk (The Nordic Swan Lable). Luigemärk võeti kasutusele 1989. aastal Soome, Rootsi, Norra ja Islandi roheliste ehk loodussõbralike toodete tähistamiseks, skandinaavlastele on see justkui kvaliteedimärk.

EXPO 2015 Eesti hall. Tootja: Natural House; arhitektuur: Kadarik Tüür Arhitektid  Foto: Andrea Forlani

Passiivmajast aktiivmajani

Moodulmajade arenduse käigus jõudis NH passiivmajast (mis toodab ise kogu vajamineva energia) aktiivmajani: saadi plussenergiamaja, mis toodab elektrienergiat rohkem, kui ise tarbib. Aktiivamaja puhul toodavad energiat päikesepaneelid, ja kui energiat jääb üle, on seda mõistlik kuidagi akumuleerida. Arendustegevuse käigus otsitaksegi varianti, kuidas kõige paremini energiat salvestada. Praegu katsetusel olev idee on selles, et üle jääv energia akumuleeritakse vesinikku, mida saab kasutada kütteks päikesevaesel ajal. Koostöö käib Norra partneriga, kelle arvates võiks tulemusteni jõuda järgmisel aastal. Teise variandina võiks üle jäänud energia müüa elektrivõrku tagasi, aga sel juhul läheb umbes 50% hinnast võrgutasudeks. Kolmas variant oleks tekitada oma akupark, aga see on väga kallis ning akude utiliseerimine pole jätkusuutlik teguviis.

Massiivpuit laseb mõttel lennataNH kui projekteerimis- ja tootjafirma pakub õige mitut laadi hooneid, kasutades oma majade konstruktsioonis massiivpuitu ja ehituses mooduleid. Massiivpuidu kasutamisel on mitugi eelist: see laseb arhitektuursel mõttel lennata, annab konstruktsioonile tugevuse ja võimaldab kasutada orgaanilisi soojustusmaterjale rohkem võrreldes teiste passiivmajadega, seega teha hästi soojapidavaid hooneid. Soojustusmaterjalina kasutatakse tselluloosi, mis oma omadustelt sobib hästi kokku puiduga, mis imab liigse niiskuse ja annab seda välja vajaduse järgi. Selliselt on võimalik loobuda aurutõkkekilest ja teipidest, mis on kasutuses enamasti mineraalvillade puhul.

Moodulmaja eelis peale kiire valmimise on see, et tehases toimub kogu protsess range kvaliteedikontrolli all. Tootmishoones tehakse valmis vannitoad, pannakse paika santehnika, isegi parketi võib maha panna ja ka laed ära värvida. Ehitusplatsile jäävad tööd saavad kiiresti tehtud. NH praktika näitab, et moodulid aitavad tagada paremat kvaliteeti, mida projekteerija on ette näinud.

Külmasillad minimaalseksEnergiatõhus maja on tavamajast kallim 20% või enam, aga see-eest on sellesse ka rohkem panustatud: aknad-uksed-seinad oluliselt soojapidavamad. Seinte ja katuse soojusjuhtivustegur on paika timmitud – püüeldakse sinnapoole, et kübetki soojust kaotsi ei läheks. Ka akende soojapidavus on tavamajast peaaegu kaks korda parem. Aknad ja uksed on uputatud konstruktsioonidesse, selleks et vähendada külmasildasid. Energiatõhusa maja puhul ongi oluline, et külmasillad on viidud miinimumini.

NH kasutab efektiivseid ventilatsiooni- ja küttesüsteeme, mis on juba projekteerimise käigus viidud kooskõlla kogu maja kontseptsiooniga. Ventilatsiooni soojustagastus on rohkem kui 90% ja küttena kasutatakse peamiselt maakütte või õhk-vesi-lahendusi, mis on võimalikest variantidest ühed parimad. Kui eelistatud maakütte kasutamine on raskendatud, siis sobib ka õhk-vesi-soojuspump. Energiatõhusa maja juures peab küttega koos olema optimaalselt lahendatud ka jahutussüsteem, nii maaküttelahendusele kui ka õhk-vesi-küttele lisatakse juurde jahutus.

EXPO 2015 Eesti hall. Tootja: Natural House; arhitektuur: Kadarik Tüür Arhitektid  Foto: Andrea Forlani

Krundi valimine.Põhiprintsiip on see, et krunt saaks võimalikult palju päikest, mis kütab maja. Silmas tuleb pidada, kuhu ilmakaarde jääb kõrghaljastus ja kuhu kõrghooned.

Lepitakse kokku ruumiprogramm.

Räägitakse läbi energiatõhususe aste.

Lepitakse kokku viimistlusstandard.

Koostatakse orienteeriv eelarve.

Maja projekteerimine.

Maja tootmine (ligi kaks kuud).

Ehitustööd krundil (1 kuu).

Energiatõhusus algab projektistIdeaalilähedaseks peetakse maju, kus energiat kulub 15–30 kW/m2 aastas. Päikesepaneelide lisamine võib majast teha nullenergia- või plussenergiahoone. Iga maja energiatõhusus ja ruutmeetri hind arvestatakse välja ja lepitakse tellijaga kokku arhitektuurse projekteerimise käigus. NH teeb koostööd arhitektidega, kes tunnevad energiatõhusa maja olemust. Ei pea paika arvamus, et energiatõhus maja peab olema paksude seinte ja väikeste akendega, NH – vastupidi! – eelistab suurte klaaspindade ja avatud ruumidega modernseid maju. Iga uus maja on mingis mõttes edasiarendus, iga projekt õpetab, kuidas teha paremaid lahendusi. Projekteerimise käigus leitakse kõige mõistlikum lahendus ka hinna osas. Arhitekt peab silmas pidama energiatõhusust ja maja tootmisvõimalust ette antud piirides. Projekteerijad-koostööpartnerid teavad NH võimalusi ja neid arvestades projekteerivad sellise maja, nagu klient soovib. Koostööd tehakse enamasti kohaliku maa arhitektidega, kuhu maja läheb. Tõsi, ainult õigest projektist ei piisa, maja peab olema ka projekti järgi toodetud ja ka ehitusplatsil õigesti lõpetatud, nii et iga valminud hoone vääriks Luigemärki.

Tehases range kvaliteedikontrolli all toodetud vannituba.  Foto: Natural House

 

Natural House

NH on teinud mitmesuguseid ehitisi: elumaju, kortermaju, sotsiaalmaju ja avalikke hooneid, üks tähelepanuväärsemaid on EXPO 2015 Eesti halli puitosa.NH ekspordib toodangut Põhjamaadesse (Norra, Rootsi, Taani, Soome, Island) ja Kesk-Euroopa riikidesse, nt Prantsusmaale, Saksamaale, Taani, Itaaliasse ja Baltimaadesse. Ekspordi osakaal tootmisest on 80%.Tänavuse aasta oodatav käive on 1,5–2 mln eurot.NHs töötab 15 inimest. Koostööpartnerid on arhitektid, projekteerijad, ehitajad.

 

Artikkel sündis koostöös Natural House’iga

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Enimloetud
Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva.kiisler@aripaev.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098kristi.kool@aripaev.ee
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806rivo.habakuk@aripaev.ee