Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestile elav üüriturg
Eestlased on omanikrahvas, kes eelistab elada isiklikul pinnal – olgu see ostetud, päritud või laenuga soetatud. Laenupõhist kodu soosib lisaks madalatele intressidele kaudselt ka riiklik poliitika, mis eelistab üürnikule omanikku. Eesti majanduse areng nõuab aga vastupidi elavat üüriturgu.
Mobiilsem ja paindlikum. Esiteks tagaks see Eesti majandusele hädavajaliku mobiilsuse. Kui vaadata töötuse statistikat, võib eri piirkondade vahel töötuse osakaal erineda isegi mitu korda, kuid vaatamata sellele ei koli inimesed piltlikult öeldes töö juurde.
Kindlasti ei lahenda elujõuline üüriturg seda probleemi, kuid sama kindlalt aitab selle lahenemisele kaasa. Vastupidiselt omandikultusele, mis kaasneva laenukoormusega teeb inimesed sisuliselt pärismaiseks. Teiseks jätaks üürituru areng raha enam Eestisse ringlema, selmet seda laenuintressina välja viia. Üürirahast jätkus nii kohalikule ehitajale aeg-ajalt remondi tegemiseks kui ka toidutootjale jpt. Elujõulisel üüriturul oleks raske mõista ka väidet, et ostetud korter on kindlam kui üüritud.
Jah, see on nii seni, kuni kehtivad džunglireeglid, nagu kirjutas esmaspäevane Äripäev, aga tegelikult on ju olukord pigem vastupidine. Üüriturg soosib paindlikkust, sest kui mingi hetk käib korteri üürimine üle jõu, saab alati odavamale või väiksemale pinnale kolida, ja vastupidi. Laenuvõtmine sarnast paindlikkust ei taga.
Eemaldame takistused. Üürituru elavdamiseks on nii objektiivsed kui ka subjektiivsed takistused. Kui esimesi parandab aeg, siis teiste eemaldamiseks saame kohe midagi ära taha. Objektiivsete all pean silmas ühelt poolt kujunenud hoiakuid, et omamine on parem, mis ilmselt pärinevad talupoeglikust ajastust, kus suurim väärtus oli maa omamisel. Nüüd on olukord muutunud ja suurim kapital ei ole niivõrd raha, maa ega korter, vaid oskused ja kompetents, mis lubavad vajalikus koguses füüri teenida.
Teiselt poolt on objektiivne põhjus seegi, et laenuintressid on rekordmadalal, nii et laenumakse suurusjärk on teinekord isegi väiksem kui üürides. Kuid seegi olukord ei ole igavene, vaid ajutine ja ajalooliselt erandlik nähtus, mis möödub. Seda enam, et isegi rekordmadalate intressidega napib inimestel laenuks ostujõudu.
Jääb üle subjektiivne. Näiteks maksupoliitika (maksuvaba laenuintress vs tulumaks üürile jne), mis soosib musta turgu. Et turgu korrastada, ei pea mitte vahetult sekkuma, vaid looma selleks vastavad tingimused. Et sõlmitaks ametlikke lepinguid, mis omakorda kaitseks mõlema osapoole õigusi ja soosiks pikemaid üürisuhteid. Nii võiks tärgata elav üüriturg.
Autor: Haldusuudised.ee
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Kliendid kurdavad korstnapühkijate nappuse üle
Capital Mill vaatab rohkem tööstuskinnisvara poole
Konverentsid
Hetkel kuum
130 000-ruutmeetrine vakantsus pealinna büroopindade turul ei absorbeeru - see ootab kirurgilist lahendust
Projektile on ehitusload väljastatud ning käivad läbirääkimised tulevase hotellioperaatori kaasamiseks
Hiljutised kaupluste külmutusseadmete häkkimise juhtumid toovad suuri muutusi
Nordeconi investor eelistab Merkot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele