ÄP: aeg valida elektri avaturul parim pakkumine

Kiirustada tasub juba seetõttu, et uuest aastast senise müüja asemel uuelt pakkujalt energia ostmiseks tuleb leping sõlmida juba 10. detsembriks. Sellele eelneb aga pakettidega tutvumine, pakkumiste küsimine, kauplemisperiood jms, mis nõuavad aega.

Oma osa nõuab tähelepanust ka tõik, et siinne turg avaneb tänavu aasta lõpus esimest korda ehk segadust klientide kui teenusepakkujate, probleeme tarkvaradega ning klientide päringud kuhjuvad kõik sügiskuudele, mil turu avanemisele vastu astutakse. Samuti valmib üsna viimasel hetkel ehk septembris andmeladu, mis vajalik ostjate-müüjate vaheliseks suhtluseks ning turul kauplemiseks.

 Turu avanemine tähendab, et kolmandik elektriarvest – elektri hind – avaneb konkurentsile. Eesti kasutajale tähendab see energia kallinemist seniselt tasemelt kuni poole võrra.Samas saab hinnatõusu silendada näiteks elektrit ühishankega. See lahendus sobib kasutajaile, kelle energiavajadus tasandab üksteise tarbimist – näiteks öised ja päevased tootmised, miks mitte mõni elurajoon.

Ühispakkumise organiseerimine ja pakkumiste küsimine samas nõuab aega, vormistamist ja suhtlemist.  Näiteks vee-ettevõtjad teatasid ühispakkumise koostamisest juba augusti esimestel päevadel, et aasta lõpuks võitjatarnija valida. Pakkumist tasub samas küsida, sest lisaks praegusele tarnijale Eesti Energiale lubas jõuliselt kliente juurde võtma hakata ka näiteks Läti ettevõte Latvenergo. Samuti tasub ärikasutajal teada, et talle võivad tarbimismahtude tõttu – näiteks ühemehebüroo - hoopis väiketarbija õigused ja paketid osaks saada.

Äri- ja väiketarbijat lahutav piir jookseb 63 ampri juurest. Viimast sätestab parlamendi suvel, vahetult enne puhkustehooaega ja vaikelu vastu võetud turgu avav Elektrituruseadus, mis paneb paika mängureeglid uutes tingimusteks toimetamiseks nii elektrimüüjaile kui ka ostjaile. See tasub läbi lugeda, sest saab vastused näiteks küsimustele, kuidas kujuneb energia hind klientile, kes ei osta avatud turult ehk tarbivad energiat üldteenuse korras, mitu arvet hakkab laekuma, milliseid lepinguid turult ostmisel sõlmida tuleb, millised sanktsioonid saavad osaks kundele, kes arveid õigeaegselt ära ei maksa või kuidas öelda üles soovimatut lepingut.

Eratarbija saab valmistumiseks vaadata kaht nüanssi. Esimesega ehk oma energiakulutuste hindamisega saab aimu, kas üldse tasub muretseda 10. detsembri või 1. jaanuari pärast. Kui elektriarve keskmine kulutus jääb täna kuus alla 26 euro ja elektrikulu eelarves pole määrava tähtsusega, pole mõtet paanitseda, sest sääst ei pruugi vaeva väärt olla.

Teiseks peaks erakasutajat huvitama, kas ta üldse saab ise otse elektrit osta. Näiteks võib olla takistuseks, et kortermajal on üks tarbimiskoht ehk elektrimüüja valib ühistu või mõni keegi muu volitatu, mitte iga korter ehk tarbija eraldi. Selliseid maju kerkis kinnisvarabuumis Eestis palju. Tõsi, tarnija valimise võimalust see kitsendus päris ära ei võta, kuid eeldab tarbimiskohas ümberehitusi.

Elektrituru avanemise edukus sõltub klientidest. Teadlikud kunded saavad tagada endale võimalikult soodsa hinna, samuti ära hoida probleemid nii endale kui teistele uuele korrale üleminekul.

Autor: Haldusuudised.ee