Eestlased on omandiusku – neil peab olema omandis kodu, suvekodu ja auto. Varasse investeeritakse ja seda pärandatakse. Ja mulle see meeldib, annab juurtasemel ühiskondlikku turvalisust. Inimene, kel on, mida hoida ja kaitsta, on riigile lojaalne, kirjutab endine rahandusminister Annely Akkermann (Reformierakond).

- Annely Akkermann.
- Foto: Andras Kralla
Eesti riik saab luua ettevõtjatele väga vähe konkurentsieeliseid. Riigi territoorium ja geograafiline asukoht nii naabruskonna kui ka laiuskraadi mõttes on vääramatu, sestap oleme panustanud õhukese riigi poliitikale, hoiame kiivalt maailma parimat maksukeskkonda ja digitaliseerime.
Järgmisele tasemele võiksime jõuda krattide ehk TI (tehisintellekti, inglise keeles AI) riigihalduses tööle rakendamisega.
11. aastat järjest on USA mõttekoda Tax Foundation hinnanud Eesti maksusüsteemi 38 OECD riigi hulgas kõige konkurentsivõimelisemaks, tuues välja neli põhjust. Esiteks, ettevõtte tulumaksu kogumine üksnes jagatavalt kasumilt võimaldab ettevõtetel investeerida kasumeid maksuvabalt.
Teiseks, ühetaoline üksikisiku tulumaks, mida ei rakendata (juba maksustatud) dividenditulule. Kolmandaks, kinnisvaramaksu rakendamine üksnes maa maksumusele. Samuti maksu territoriaalsus ehk teistes (Euroopa Liidu) riikides teenitud tulude maksustamise vältimine. Tugevusena tuuakse välja veel käibemaksu lai baas ehk vähesed erandid ning lihtne, vähese administratiivse koormusega aruandlus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kinnisvaramaks, mis kehtiks kõikidele eluruumidele, mis pole omaniku kodu ega ole kehtiva üürilepingu alusel üürile antud, vähendaks üüritulude varjamist ja suurendaks üürile antavate eluruumide arvu, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tulumaksu astmestamine näitab, et idee autorid ei mõista põhikooli matemaatikat, mis ütleb, et sama protsendimäär suuremast palgasummast on rohkem kui väiksemast summast ehk rikkamad maksavadki rohkem makse, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Välismaal kinnisvara ostma asudes tuleb arvestada kohaliku bürokraatia, seaduste ning maksude eripäraga, kusjuures kogu asjaajamine toimub sageli kohalikus keeles, kirjutab Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe ning jagab soovitusi, millest alustada kinnisvara välismaal ostmisel.
Me saame samamoodi Eestisse osta korteri 3000 või 4000 euroga, kui tahta ja otsida natuke, siis ka tuhandega, tõdes, LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing
Kinnisvarauudised.ee-s ilmunud uudisest tõukunud raadiosaates.
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 14. mail ettevõtte esimese võlakirjaemissiooni avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on 3 miljonit eurot. Ülemärkimise korral võib emissiooni mahtu suurendada kuni 5 miljoni euroni. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 4. juuni 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 11% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 27. mail.