Läti pistiseskandaali vari Eesti Energial

Jutt käib Prantsuse taustaga masinatööstusettevõtte Alstomi pistisest Latvenergo endistele juhtidele ning ulatuslikust rahapesuskeemist, mille tankistiks on seni avalikkuse ees nimetu Eesti kodakondsusega isik. Lätis on tehtud kolm kohtuotsust Eesti pangakontodel asuva raha konfiskeerimise kohta, kuid prokuratuur on viidanud asjaolule, et kriminaalmenetlust viib läbi Läti riik, mistõttu Eesti pool on seni piirdunud õigusabipalvetele vastamise ja abistava rolliga.

Ent kuna Eesti poolelt on ulatusliku skeemiga seotud mitu firmat, siis on ka Eesti uurimisorganitel põhjust võtta endale aktiivsem roll, et selgitada, missuguseid kontakte on Eestis on olnud Andrejs Livanovicsil, Latvenergo juhtide äripartneril ja nõustajal, kes kontrollib neid Eestis registreeritud firmasid, mille kaudu on Eestis raha pestud. Neist ühe kaudu on soetatud maatükk Lätis, mida Läti uurijad peavadki varjatud pistiseks Latvenergo eksjuhtidele.

On tõenäoline, et tänases Äripäevas avaldatu on vaid jäämäe veepealne osa. Niivõrd ulatuslik skeem eeldab kohapeal hulgaliselt isiklikke kontakte, mille väljaselgitamine aitaks selgitada Eesti ettevõtete rolli kõnealuses skandaalis. Mõne Livanovicsi salakõnelused Eesti kontaktisikutega on juba Lätis ka ajakirjandusse lekkinud, kuid kasutatud skeemi keerulisus annab alust arvata, et neid on olnud praegu teadaolevatest palju rohkem.

Paratamatult heidab Läti pistiseskandaal varju ka Eesti Energiale, mille suurim äripartner Alstom on. Läinud aasta lõpus sattus Eesti Energia leping Alstomiga tähelepanu keskmesse, kui selgus, et Alstomi Narva elektrijaama uute plokkide ehitamise pakkumine tegelikult nõuetele ei vastanud, kuid hoolimata riigiettevõtte nõukogus tekkinud kahtlustest ning riigikontrolli varasematest hoiatustest sai leping allkirjad.

Riigikogus läinud aasta oktoobris umbusalduse edukalt üle elanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas avalikkusele, et Eestis Alstomiga probleeme ei tule, kuigi talle oli kindlasti teada jõustunud kohtuotsus, mis tõendas Eestis registeeritud Kenmore OÜ kasutamist Läti altkäemaksuskeemis.

Läti kandaal ei puuduta küll ainult Alstomi, vaid on märksa laiem. Kuid Alstom on end korruptsiooniga kompromiteerinud ka Mehhikos, Itaalias, Brasiilias, Sloveenias, Šveitsis, Tuneesias, Malaisias, Sambias ja Indoneesias. See kõneleb ise enda eest.

Võib ju argumenteerida, et kuna uue elektrijaama ehitamise vastu tundis huvi vaid kolm firmat, kuid üks neist pakkumiseni ei jõudnudki ning teises pakkumises oli olulisi puudusi, siis ei olnudki Eesti Energial justkui midagi valida. Ent kuna tegemist oli lepinguga mahus kokku 950 miljonit eurot, mis on riigi kõigi aegade suurim investeering, siis oleks kõrgendatud tähelepanu olnud igal juhul õigustatud. Pealegi on Eesti Energia Auvere teise ploki ehituse nüüd ka ise mõttetuks tunnistanud, esimest rajab Alstom praegu umbes 540 miljoni euro eest.

Autor: Haldusuudised.ee