Selles Tallinna linnaosas kallines kinnisvara 300 protsenti
Põhja-Tallinna tähtsuse ja väärtuse kasv Eesti kinnisvaraturul on ilus edulugu, kus igati kohane on võrdlus muinasjutuga, milles inetust pardipojast saab luik, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.
Põhja-Tallinna pidev arendamine ja uuendamine on kandnud vilja.
Foto: Andras Kralla
2008. aasta majanduskriis jõudis kinnisvaraturul oma põhja puudutuseni 2009. aasta I kvartalis, mil tehingute arv kukkus tasemeteni, mida polnud nähtud siinkandis enam pikki aastaid. Pärast seda algas pikalt kestnud taastumisperiood, mida uljamad hakkasid ühel hetkel juba kinnisvarapeoks kutsuma.
Jätkuvalt kõrged kinnisvarahinnad on pannud koduotsijad valiku ette soetada maatükk krõbeda hinna eest Tallinna külje alla või kolida kaugemale, kus krundi hind juba märksa soodsam.
Müüja jaoks on kinnisvarahind liiga odav, ostja jaoks koletult kallis, siiski põrnitsedes sünnib isegi tehinguid, samas - kinnisvaratehingute arvu vähenemine ja tarbijaskonna kindlustunde halvenemine on ju euroala monetaarpoliitika taotlus, selgub ekspertide kommentaaridest.
Rootsis on kinnisvarasektor saanud väga tugeva löögi, ent tugevam langus sealses kinnisvarasektoris on möödas, kuna keskpank tõstab intressimäärasid 4%-ni, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kinnisvarasuvi tuleb üsna rahulik - juunis-juulis kogevad kinnisvaraarendajad ja -maaklerid taaskordselt likviiduse halvenemist. Aga mis edasi ja mida tahetakse?
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Mõne aasta perspektiivis jäävad Eestis, Lätis, Leedus endiselt suurimateks hankijateks avalik sektor taristu- ja kaitsevaldkonna objektidega ning energiarajatiste suurtellijad