Kultuurile nõutakse madalamat käibemaksu. „Kultuuri panus SKPsse on suurem, kui riik sinna raha eraldab“

Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus kultuurisündmustelele ei kehti käibemaksuerand. Organisatsioon Kultuuritahe tahab seda muuta, rääkis ühenduse kõneisik Kristjan Hallik.

Tema sõnul võiks madalam käibemaks korraga parandada kultuuri kättesaadavust ja tugevdada kontsertide, etenduste ning teiste kultuurisündmuste korraldajate ärimudeleid.

Halliku sõnul näitas hiljuti avaldatud uuring, et paljude inimeste hinnangul on kultuurisündmused liiga kallid. Madalam käibemaks võiks vähendada hinnasurvet, kuid samal ajal jätta korraldajatele rohkem võimalust investeerida programmidesse, töötajatesse ja teenuse kvaliteeti.

Ühendus soovib, et kultuuri ja loomemajandust käsitletaks senisest selgemalt majandusharuna, mitte ainult eelarverea või toetuse saajana. "Kultuur toob tegelikult SKP-sse märkimisväärse protsendi. Palju rohkem, kui riik kultuurile raha eraldab," rääkis Hallik.

Suurkontserdi raha võib liikuda Helsingisse või Riiga

Halliku sõnul mõjutab maksukeskkond otseselt ka Eesti võimet tuua siia suuri rahvusvahelisi kontserte ja nendega kaasnevat turismitulu. Kui artist või korraldaja valib Tallinna asemel Helsingi või Riia, jääb Eestil saamata nii väliskülaliste kulutus kui ka osa kohalike inimeste rahast.

“Kui see sama kontsert või sama esineja valib Tallinna asemel Helsingi või Riia, siis mitte ainult need turistid ei tule, vaid ka Eesti omad inimesed viivad oma raha Helsingisse või Riiga,” ütles Hallik.

Hallik tõi esile ka ettevõtjate kasvava huvi kultuuri toetamise vastu. Sponsorlus ei ole tema sõnul enam pelgalt metseenlus, vaid partnerlus, kus ettevõte saab nähtavust ja muid vastastikuseid hüvesid.

Küsimusi küsis Linda Eensaar.