Eduka ehituse tagavad korrektselt teostatud kaeve- ja täitetööd

Olgu plaanis hoonete või teede rajamine, ehituse algfaas näeb ette kaevetööd, olgu siis tegemist krundi ettevalmistustööde, pinnasekoorimise ja tihendamisega või vundamendiaugu kaevamisega. Samuti tulevad kaevetööd taas päevakorda septikute paigaldamise või mahukamate haljastustöödega seoses.

MK Mets OÜ asutaja Mart Kleini sõnul on kaeve- ja täitetööd väga oluline osa ehitustööde edukast kulgemisest. Kui aluspind on korralikult ette valmistatud ja tihendatud, ei ole hiljem karta pinnase kerkeid ja mängimist, mis võivad valmis ehitise kvaliteeti pikemas perspektiivis mõjutama hakata. Samuti on mõistlik, et vajalikud kaevetööd saaksid ära tehtud selleks sobilike masinatega, kuna materjali teisaldamise mahud on reeglina nii suured, et ebaefektiivsete seadmetega või hoopis käsitsi pole nende juures midagi peale hakata.

Foto: MK Mets OÜ

Jaga lugu:

Suurteks töödeks suured masinad

Enne kui krundil ehitustöödega alustada saab, on tarvis teha hulk ettevalmistustöid. Kui krundil on ettejäävaid puid, mis vajavad raiumist, alustatakse raadamistöödega. Seejärel rajatakse ja tihendatakse sissesõidutee. Edasi jätkub töö majaaugu kaevamisega, vundamendi aluse ehitusega ja kommunikatsioonide toomisega majani.

See, milliseid masinaid konkreetsele objektile tarvis on, sõltub suuresti objekti iseloomust – kui palju on manööverdamiseks ruumi, kui sügavale tuleb kaevata, kas kaevatud pinnas tuleb kohe autole laadida jne. Iga objekti hinnatakse enne tööde algust ja planeeritakse millise mehhanismiga töid teostada.

"Teede puhul kastutame enamasti pinnaserulli kaaluga 13 tonni, majaaluse ja tagasitäidete puhul kasutame 500-kilogrammist vibroplaati ja tihendame kihtide haaval. Tihendamise puhul teostame enesekontrolli nii penetromeetriga kui ka InspectorIII seadmega," rääkis Klein.

Kui objekti kimbutab liigniiskus, tuleb arvestada lisanduva ajakuluga. "Meie masinapargis leidub nii ratas- kui roomikekskavaatoreid, seega ei jää me hätta ka liigniisketes oludes. Liigniisketes oludes kindlasti ehitame välja drenaaži koos vundamendi alusega ja pumpame ehitusaegselt ka pinnasvett," lisas Klein.

See, milline on killustiku või liivakihi paksus konkreetsel objektil, sõltub projektist ning sellest, millist kandevöimet on projekteerija konkreetsele projektile ette näinud. Teedeehitusel on enamasti dreenkihi (liivakihi) paksus 20-30 ja killustik 20-25 sentimeetrit.

Kõik ühest kohast

Tööprotsess muutub efektiivsemaks ning võtab vähem aega, kui valida koostööpartner, kel on vastava töö tegemiseks olemas nii seadmed kui kogemus. Kõige mugavam on muidugi variant, kui erinevate etappide jaoks ei pea palkama erinevaid tegijaid, vaid leida teenusepakkuja, kes suudab võimalikult paljud probleemid ise ära lahendada.

MK Mets pakub kliendile kõiki kaevetöid, mida võiks ühe eluaseme rajamisel tarvis olla. Mart Kleini sõnul on selle ettevõtte eeliseks just võimekus pakkuda terviklikku teenust. "Paljud samalaadsed ettevõtted nagu meie, lasevad kliendil ise materjali tellida ja kusagilt karjääridest osta, pakkudes peamiselt transporditeenust. Teised teevad kohapeal kaevetöid. Meie ettevõttes on töö, mehhanismid, materjali müük ja transport kõik hinna sees. Klient saab minu käest töövõtu pluss materjali, ilma, et ise millegi tellimise pärast muretsema peaks," rääkis Klein.

Kleini sõnul on MK Metsa pädevuses ehitusobjekti puhul põhimõtteliselt kõik, mida ei hõlma üldehitustööd. "Võime ehitajale pakkuda abi alates krundi ja juurdepääsutee ettevalmistamisest, kändude juurimisest ja võsa koristusest vundamendi augu kaevamise ja taldmiku aluste ehitamiseni kuni kõigi täitetöödeni välja – meie pädevuses on kogu komplekt niiöelda vundamendi sisestest ja välistest töödest kuni tänavakivi paigalduseni ja haljastuseni," rääkis Klein. Puude ja põõsaste istutamine ei kuulu otseselt MK Metsa põhiliste teenuste nimekirja – kui aga seda komplektina väga vaja on, saab ettevõte lisaks muudele töödele ka sellega hakkama.

Objektid üle Eesti

MK Metsa tehtud tööde hulgas on suuremaid ja väiksemaid objekte, alates eramukruntide ettevalmistustöödest kuni suurte väljakute ja staadionite rajamise ning teedeehitusobjektideni. Suurem osa töödest on seni tehtud Harjumaal, kuid samas ei välista ettevõte piisavalt suuremahulise tellimuse puhul ka võimalust Eesti teistesse piirkondadesse kohale tulla. Mullu tehti näiteks lausa seitsme kuu vältel alusetöid Tapa sõjaväetsoonile. Samuti on ettevõttel olnud objekte Viljandimaal, Tartus ja mujalgi.

"Tänase seisuga teeme 90 protsenti oma töödest Harjumaal, kuid käime ikkagi üsna palju ka väljaspool. Muidugi oleneb kõik mahtudest. Ainult ühe kolmesaja ruutmeetrise haljastuse tegemiseks on liialt kallis minna Tallinnast Võrru seda tegema. Kui seal on aga töid mitmeid, siis ei ole see probleem. Üks meie püsipartner on näiteks maaküttetorustike paigaldusettevõte, kellele me oleme teinud haljastuse taastamistöid praktiliselt üle Eesti," rääkis Klein.

Samuti on MK Mets teinud töid näiteks ehitusfirmale Mitt& Perlebach, kelle kortermajade/ridaelamute ehituse juures on olnud MK Metsa hooleks kogu välitööde maht, alates väljakaevest kuni katendite ehituseni ja haljastuseni.

Tallinna teede AS- le on tehtud tee-ehitusega seotud kaevetöid, asfaldialuste ehitust ning tänavakivi paigaldust ning koostöös ettevõttega G-floors tegeletud staadionite rajamisega. "Mulle endale on kõige südamelähedasemad olnud igasugused spordiväljakud. Tallinna Pae staadioni kunstmurualus, Kadrioru Staadioni ajutise kaugushüppesektori ehitus, Viljandi staadioni kunstmurualus, tenniseväljakute alused. Need on endale olnud ehk kõige rohkem meeldejäävad," rääkis Klein.

21 fotot

Jaga lugu:

Mahult praegusest olulisemalt suuremaks kasvada pole MK Metsal Kleini sõnul plaaniski. "Oleme mõelnud, et kui väga palju kasvada, siis võib meie tööde kvaliteet selle all kannatama hakata. Rohkem ei maksa ette võtta, kui korralikult tehtud saab," rääkis Klein.

Vaata lisainfot sulane.ee