Peeter Kaldur: kinnisvara arendamine kuulub otseselt kiriku ülesannete hulka

Jõhvi kogudus soovib, et Jõhvi volikogu liige Agu Värimäe protsessimise ära lõpetaks ning nad saaksid kiriku lähedal puud maha võtta ja sinna bisnisemaja ehitada, kirjutas Põhjarannik.

"Kui jumal tahab, et see maja sinna ehitatakse, siis ta ehitatakse niikuinii - ei suuda selle vastu ei Agu Värimäe, ei Põhjarannik ega keegi teine. Need puud, mis kirikumaal ehitusele jalgu jääksid, on aga õnneks või paraku - kuidas võtta - mädaniku pärast haiged ning kukuksid varem või hiljem ise ümber, tehes sellega kurja, sest osa neist langeks pastoraadi peale," ütles Kaldur.

Küsimusele, kellele seda bisnisemaja on vaja? Kas kirikule, et garanteerida endale rendirahadega stabiilne sissetulek, vastas Kaldur, et loomulikult on seda vaja ka kirikule. "Aga kelle jaoks on kirik olemas? Neid inimesi ei ole massiliselt, aga neid on, kes tulevad ja ütlevad, et teate, kolmkümmend aastat pole mul kirikuga olnud mingit pistmist, aga täna on mul teda vaja. Kirik on kõigi jaoks," selgitas ta vastust.

Kalduri sõnul hakati kinnisvara arendamisega tegelema kohe, kui seadusandlus seda võimaldas. Mõnes osas varemgi. Kui Jõhvi oli veel ühendatud Kohtla-Järve linnaga ja linnapeaks oli Roman Šeremeta, kutsuti teda linnavalitsuse kohtu ette, et miks ta ehitab kiriku ümber müüri ja mida kavatseb seal varjus tegema hakata. "Ma ütlesin, et lubate te seda või mitte, ehitan ma niikuinii edasi. Šeremeta naeris selle peale ja ütles, et lase edasi, aga trahvi peame sulle ikkagi tegema," kordas Kaldur toonast vastust.

Kaldur ütles, et kirik on alati kompinud piire, mida ta võib teha ja mida ei või. Mõnikord on ka üle piiri astutud, mõnikord piirist liiga kaugele jäädud, sest kirik lähtub eelkõige jumalariigi seadustest. "Ja kui me räägime kinnisvara arendamisest, siis Jeesus ütleb selgelt: kes ei kogu koos minuga, see hajutab. Kinnisvara arendamine on ka kogumine, olles üks nendest paljudest asjadest, mida kirik peab tegema. See kuulub otseselt kiriku ülesannete hulka. Nii et ära püüa vaimset ja maist tegevust eraldada ja vastandada, sest need kuuluvad kokku," selgitas ta.

Palju Jõhvi kogudusel on seitse hektarit, kuid arendatavat maad on tunduvalt vähem.

See oli nõukogude võimu lõppedes, kui otsis Kaldur koguduse jaoks leeri- ja puhkekeskust ning talle pakuti selleks Ontika mõisa. "Esimesest pilgust oli selge, et kogudusele on see liiga suur tükk, mis ajab suu lõhki, kuid praostkonna jaoks paras. Ning me hakkasime seda, kogudused koos, arendama," rääkis ta oma kogemustest kinnisvaraarendusega.

"Kuid nagu tol ajal sageli juhtus - arendustegevust ei mõistetud üheselt. Väga paljud kogudused leidsid, et Ontika jaoks mõeldud raha võiks hoopis koguduste vahel ära jagada. Siis ei olnud veel selget arusaamist, et on olemas sihtotstarbeline raha, mida saabki kasutada ainult kindlal otstarbel, mitte millekski muuks. Kuigi koguduste endi raha ei kasutatud Ontika mõisa arendamisel mitte sentigi, tekkis nende poolt tugev vastasseis," selgitas Kaldur, miks projektedukas ei olnud.

Autor: Haldusuudised.ee