5. detsember 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arco Vara plaanib investeerida järgmise viie aasta jooksul Eestisse, Lätisse, Leetu, Ukrainasse ja Bulgaariasse 7,5 miljardit krooni. See teeb temast ühe suurema investeerija Tallinki kõrval. Arco Vara, nagu ka Tallink, kuulub kohalikele meestele. Omanikeringis on Richard Tomingas, Hillar-Peeter Luitsalu ja Arti Arakas. Kontsernis on üle 30 tütarfirma ja töötajaid üle 300. Firmal on plaan börsile minna.

Ometi on eduloosse tekkinud mõrad. Kolmanda kvartali lõpuks oli kasum vähenenud 32% võrreldes mullu sama ajaga ehk 55 miljoni kroonini. Arco Vara juhatuse liikme, finantsjuht Sulev Luiga sõnul vähendasid kasumit kaks väikest projekti: Palusambla elurajoon Veskimöldres ja Merivälja elurajoon. Neisse plaanib Arco Vara investeerida vaid 22 miljonit krooni. Palusamblas on detailplaneering toppama jäänud kohalike inimeste vastuseisu tõttu ja Meriväljal on probleeme maadevahetusega. Ehitus tõi kontsernile üheksa kuuga 13 miljonit krooni kahjumit ja seegi on Pedoski sõnul ajutine. Maha kirjutati tütarfirma Deena Ehitus varasemate projektide kahju. "Ehitus enam murelaps pole, tuleb lihtsalt teha väga head ehituslepingud," sõnas Pedosk.

Ehitamise kallinemise tõttu tegi Arco Vara oktoobri lõpus meeleheitliku sammu ja küsis Tallinnas Kodukolde korteritesse kolivatelt inimestelt kuni miljon krooni juurde. Firma loobus siiski sellest.

Venima on hakanud kaks Arco Vara miljardiprojekti Tallinnas: kesklinnas Vanasadama lähedale ehitatav spaahotell ja Kadrioru kortermajade kompleks. Spaahotelli projekti kohta liigub kuuldus, et sellele otsitakse ostjat. Pedosk lükkas selle ümber, spaahotellist saab hoopis Arco Vara maamärk. Siiski ta tunnistas, et valmimine hilineb ja projekti teise osapoolega räägitakse läbi uue avamisaja suhtes.

"Me otsime partneriga lahendusi, siin on kõik variandid võimalikud, mis on lähiaja otsus. Ehitushinnad on arendusturgu palju mõjutanud ja mitme suure projekti ees on küsimus võimalikust profiili muutmisest," rääkis Pedosk.

Teine magus miljardiplaan on Arco Varal Kadriorus. Sinna, kus igal suvel sai lustida lõbustuspargi karussellidel, peaks kerkima 4-5korruselised üksteisega ühenduses olevad lintmajad. Tivoli krundi napsas Arco Vara 2005. aasta suvel 21 konkurendi eest enampakkumisel rekordilise summaga, makstes 4,4 hektari eest 250 miljonit krooni.

Projekt on linnavalitsuses detailplaneerimise algatamise eelses etapis. Probleem oli selles, et arendaja soovis Tivoli alale palju suuremat ehitusõigust kui alale mõeldav, rääkis linnavalitsuse esindaja. Praegu vaieldakse linnaplaneerimise ametis, kas eskiis jätab piisavalt ruumi puudele ja haljastusele ning kuidas seal liiklusskeem lahendada. Majad on projekteeritud selliselt, et igast korterist avaneb vaade merele. Pedoski sõnul jätavad need majad hoopis ruumi üle.

Lisaks on venima jäänud kaks projekti. Tallinna Betooni 8b pidi kerkima 2007. aastal 210 miljonit krooni maksev bürookompleks. Äsja andis firma teada, et projekt on müüdud NG Investeeringutele. "Keskendume Tallinnas elamuehitusele," põhjendas Pedosk.

Paldiski mnt 80 on plaanis 215 miljoni kroonine ärihoone ja see peaks valmima 2008. aastal. Detailplaneeringu algatamise on linn tagasi lükanud. Arco Vara peab enne riigiga kokku leppima juurdepääsuteede rajamise mere äärde.

"Ober-Hausil läheb praegu endiselt hästi, nopitakse suure majanduskasvu vilju," sõnas Ober-Hausi Kinnisvara Eesti tegevdirektor Taavi Ojala. Samas on selge, et väga suurt hindade kasvu enam näha ei ole, nentis ta.

"Ilmselt on neil (Arco Vara - toim.) mõned projektid sattunud valesse ajajärku ning seetõttu tundub kasumiaruande järgi, et nad pole midagi teinud," lausus Ojala. Arendajatel võib vahepeal kehvasti minna, aga siis tekib jällegi mõne projekti realiseerimisest väga kõrge tulusus. Ojala tõi näiteks Manutendi, kelle 2005. aasta ülihead majandustulemused sõltusid paljuski mitme projekti realiseerimise kokkulangemisest.

Üheksa kuuga kasvas Arco Vara kontserni laenusumma 881 miljonilt 1,3 miljardile kroonile. "Laenukoormus ei ole probleemiks, omakapital lubaks laenu veelgi suurendada," rääkis Arco Vara finantsjuht Sulev Luiga.

Autor: Haldusuudised.ee