Ööl vastu pühapäeva amatöörfotograafi tehtud fotod
Kuressaare kesklinnas patrullautos magavatest politseinikest toovad viimase
poole aasta jooksul saare politseile kaasa juba teise samalaadse
distsiplinaarjuurdluse.
Saaremaal autode kiirendusvõistlustega tegelev seltskond sattus ööl vastu pühapäeva kahel korral peale Kuressaare kesklinnas seisvale patrullautole Volkswagen, milles tukastas kaks politseinikku, kirjutas Meie Maa.
Esimesel korral jäid magavad politseinikud fotoobjektiivi ette kell 2.51 Kuressaare kultuurikeskuse taga asuvas parklas, mille lähedal paiknevad mitmed linna ööklubid.
Teistkordselt tabas pildistaja põõnavad patrullpolitseinikud kaks tundi hiljem, kell 4.54, juba Kuressaare keskväljakul alkoholipoe ja noorte kogunemiskohana tuntud Jürka poe juures. Kahte pildistamiskohta lahutab vaid sadakond meetrit.
«Täiesti lubamatu käitumine ja see on kahjuks teema, millega on tulnud viimasel ajal tegeleda ja võidelda,» lausus Kuressaare politseijaoskonna komissar Aare Allik. «Need politseinikud peavad tõsiselt kaaluma sobivust oma ametikohale.»
Lääne politseiprefekt Priit Suve lausus, et juhtunu osas on algatatud distsiplinaarjuurdlus, et selgitada välja kõik asjaolud, miks taoline asi võis võimalikuks saada. Seetõttu on prefekti sõnul veel vara rääkida võimalikust karistusest.
Tööpostil tukastanud politseinikud satuvad Saaremaal viimase poole aasta jooksul juba teist korda juurdluse alla. Allik avastas möödunud aasta 19. oktoobril kella 5.50 ajal vanemkonstaabel Edgar Männi ja arestimaja spetsialisti Georgi Kuuse politseijaoskonnas magamas.
Komissar Allik pildistas magavat Mändi ja teavitas rikkumisest telefoni teel välijuht Andres Koppelit, jätkates ise teekonda praamile, et sõita mandrile.
Algatatud distsiplinaarjuurdluse tulemusena heideti Kuressaare politseijaoskonna vanemkonstaablile Edgar Männile ette, et ta magas tööajal kirjutuslaual ega teatanud puhkepausi tegemisest prefektuuri juhtimiskeskusele.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.