17. mai 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Samas on Euroopa Liidu ja NATO ametnikud hoidunud Venemaa otsesest süüdistamisest küberrünnakutes.

Pärast Nõukogude liidu kokkuvarisemist on tegu ühe pingelisema olukorraga Eesti ja Venemaa vahel, mille vallandas pronkssõduri eemaldamine Tallinna kesklinnast, kirjutas The Guardian Unlimited. Pärast seda on Eesti langenud küberrünnakute ohvriks, mille tõttu olid maas ministeeriumide, erakondade, ajalehtede, pankade ja ettevõtete kodulehed.

NATO on lähetanud mõned oma küberterrorismi tippspetsialistid Tallinna olukorraga tutvuma ja aitama eestlasi tugevdada elektroonilist kaitsesüsteemi.

"Tegu on operatiivse turvalisuse küsimusega, mida me võtame väga tõsiselt," ütles NATO peakorteri ametnik Brüsselis.

Pretsedenditu mõõtmega küberrünnaku küsimus tõstetakse homme Samara oblastis toimuval tippkohtumisel Venemaa ja Euroopa liidrite vahel.

Kuigi Euroopa Liidu ja NATO ametnikud plaanivad küsimuse arutluse alla võtta Vene võimude esindajatega, on siiski hoidutud Venemaa otsesest süüdistamisest. Kui tuvastatakse, et Venemaa on rünnakute taga, oleks tegu esimese juhtumiga, kus üks riik kasutab kübersõda teise riigi ründamiseks.

Kremli ja Lääne vahelised suhted on halvimas seisus pärast mitmeid aastaid, Venemaal on lisaks Eestile suhted pingestunud ka Poola, Leedu, Tšehhi ja Gruusiaga.

"Ausalt öeldes on selge, mis juhtus Eestis. Küberrünnakud ei ole vastuvõetavad ja tegu on väga tõsise korrarikkumisega," ütles üks Euroopa Liidu ametnik.

"NATO ei määratle küberrünnakuid kui selgelt militaarset tegevust. Seetõttu NATO V artikli sätted ehk kollektiivne kaitse ei laiene automaatselt rünnaku all olevale riigile," ütles Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo. "Mitte ükski NATO kaitseminister ei nimetaks praegu küberrünnakut sõjaliseks tegevuseks. Ometi tuleb see küsimus lahendada lähiajal."

"Kui te annate mõista, et rünnakud tulid Venemaalt või Vene valitsuselt, on tegu tõsiste süüdistustega, mis peavad olema põhjendatud. Küberruum on kõikjal. Ma ei toeta sellist käitumist ning Eesti peab välja uurima, kust need rünnakud tulid ja miks," ütles Venemaa suursaadik Brüsselis Vladimir Tšižov.

Venemaad mainimata märkis üks NATO ametnik: "Ma ei osuta kellelegi näpuga, aga neid rünnakuid ei viidud läbi mõne inimesega. Siin on selgelt tegu suuantud tegevusega. Eestlased ei ole selle probleemiga üksi. Tegu on tõsise küsimusega kogu alliansi jaoks."

Praegu ei ole veel teada, kui suurel määral kahju on küberrünnakud Eestile tekitanud.

Autor: Haldusuudised.ee