• 02.11.07, 16:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arakas: murede tsentrum on Stockholmis

Arco Vara Grupi juhatuse esimees Viljar Arakas leiab, et Eesti majandust nähakse Eestis kohapeal ja Skandinaavias erinevalt.
„Kui naftatransiit välja jätta, siis ekspordisektor näitab kasvu. Aga mured on Stockholmis, ei saa unustada, et Rootsis on ka devalveerumise praktika. Seal on murede tsentrum ja spekulatsioonid püsivad. Meie siin kohapeal arvame üht, välismaailm arvab aga teist. Kui meil läks enda arvates hästi, arvas maailm, et meil läks väga hästi. Nüüd me arvame, et toimub normaliseerumine, siis arvatakse, et meil siin on täitsa must olukord,” kirjeldas Arco Vara juht konverentsil „Kinnisvara 2007” erinevaid vaatenurki Eesti majandusele.
Arakase sõnul väljendub mure Stockholmis SEB ja Swedbanki aktsiate languses. „Ülim optimism võib väga kiiresti muutuda. Nüüd peab vaatama, kuidas hakkama saada. Pangassektor peab ka endale otsa vaatama. Mõned aastad tagasi anti laenu igaühele. Kui ühest pangast ei saanud, siis teisest ikka saadi,” rääkis Arakas.
Ettevõtja sõnul on Eesti probleem selles, et meil on üks pangassektor, mis on Skandinaavias. „Ma pean silmas asjaolu, et meie finantsturgudel on suured tegijad üksnes Põhjamaadest, eriti Stockholmist pärit pangad. Näiteks Bulgaarias on esindatud väga mitmed tuntud finantskeskused üle maailma, meil ainult ühe finantskeskuse esindajad. See on tingitud meie turgude väiksusest. Mure on selles, et nelja Eesti turul tegutsevat panka mõjutab Skandinaavia mentaliteet,” lisas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.05.25, 15:00
Millerhawk vähendas hoone süsiniku jalajälge kolmandiku võrra – ilma lisakuluta
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele