26. november 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Surve Merko kasumlikkusele kasvab
Merko Ehituse III kvartali tulemused
näitasid ehitus- ja tööjõukulude kiire kasvu jätku ja kinnisvaraobjektide
müügiperioodi pikenemist, mis mõjutavad ettevõtte kasumit negatiivselt ka
lähitulevikus.
"Oleme soovitanud aktsionäridel anda ettevõtte tulemustele hinnanguid pikema perioodi põhjal, mitte kvartaliaruannete alusel. Kvartaliaruanded sõltuvad ilmast, elamuehituse kajastamise tsüklilisusest ja nii edasi ning ei ole seetõttu kõige objektiivsemad," kommenteeris III kvartali müügitulu üliväikest kasvu ja kasumi üle kolmandiku kukkumist eelmise aasta sama perioodiga võrreldes Merko Ehituse juhatuse liige Alar Lagus.
Nagu kinnitas läinud reedel Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink, nii märkis ka Lagus, et pakkumise ja nõudluse tasakaalustumine tööjõuturul stabiliseerib kulude kasvu ehituskontsernis, mida on juba ka kenasti märgata.
Küsimuse peale, kas majandusaruande 9 kuu raamatupidamisbilansi varude märgatav suurenemine ei võiks tähendada kinnisvaraobjektide nõudluse vähenemist, ütles Lagus, et varude kasv peegeldab pigem elamuehituse kajastamise tsüklilisust, mitte niivõrd nõudluse vähesust.
LHV analüütik Sten Pisang ütles, et juba pärast teise kvartali tulemusi oli näha survet kasumlikkuse suurenemisele ning seepärast kärpis LHV ka oma prognoose käesoleva aasta teiseks pooleks.
"Nüüd saime sellele kinnitust," nentis Pisang, viidates kolmanda kvartali käibeootustele allajäämisele 10 protsendi võrra.
Pisangi meelest ei ole kinnisvaraturul viimase kvartaliga võrreldes midagi oluliselt muutunud.
"Olulist survet avaldab endiselt tööjõukulude kiire kasv. Üheksa kuuga on töötajate arv kasvanud 26 protsenti, kuid brutotöötasu 51 protsenti," tõi Pisang välja konkreetsed numbrid.
Pisangi hinnangul jäävad marginaalid ka tulevikus vähemalt mõneks kvartaliks üsna tugeva surve alla ja kui likviidsust suudetakse piisavalt hästi juhtida, siis sügavamaid pikaajalisi probleeme ei tohiks olla. Samuti tõi Pisang välja ühe olulise probleemi: varud on kuhjunud situatsioonis, kus nõudlust eriti ei ole.
Autor: Haldusuudised.ee
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!