12. detsember 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tegelikult räägime tööturust ja ebavõrdsuse ilmingutest noorte hulgas vanuses 15-24,“ ütles Krusell. Praeguste uuringute andmed noorte eestlaste ja mitte-eestlaste kohta tööturul on peamiselt 2006. aastast. „Kümne aasta pärast on need inimesed peamised majanduse mootorid. Ei oska veel öelda, kas meil saab olema kaks eraldi töötavat mootorit – üks kiirem ja teine aeglasem,“ rääkis Krusell.

Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et immigrantide kehvemad tööturunäitajad põlisrahvastikuga võrreldes on iseloomulikud enamikule arenenud riikidele. „Erinevatel põhjustel on erinevatel etnilistel gruppidel teistsugune ligipääs võimalustele,“ rääkis analüütik. „Immigrantide hulgas on suurem tööpuudus, neil ongi väiksemad töövõimalused,“ lisas Krusell.

Üheks põhjuseks on erinev sotsiaalsete võrgustike struktuur. „Eestlaste hulgas liiguvad töökohad sidemete, sõbra-sõbra kaudu. Eesti kogukond suhtleb rohkem,“ märkis spetsialist. „Kui võrrelda töötute eestlaste ja mitte-eestlaste näitajaid, siis on mitte-eestlaste oma suurem,“ ütles Krusell.

Krusell lisas veel, et ametialaselt Eesti noorte seas rohkem juhte ja tippspetsialiste ning mitte-eestlaste seas rohkem oskustööliseid.

„Ei saa öelda, et erinevused tööturuproportsioonis on tingitud diskrimineerimisest rahvuse põhjal,“ ütles Krusell. „Tööturu erinevuste põhjused on tõenäoliselt seotud sotsiaalse kapitaliga ja erinevate sotsiaalsete võrgustikega,“ lisas ta.

Autor: Haldusuudised.ee