Ega ilmaaegu 20. sajandi suurimaks teadlaseks tituleeritud Albert Einstein öelnud, et liitintress on universumi kõige suurem ime.
Kuidas rohkem raha pensioniks kokku kraapida? Paraku tuleb selleks võtta suuremaid riske ning paigutada raha pensionifondidesse, mis investeerivad võimalikult suure osa aktsiatesse. Ajalooliselt on pakkunud aktsiad võrreldes võlakirjadega kõrgemat tulu ning tuleb loota, et nii jätkub ka tulevikus.
Kogu raha võlakirjadesse investeerivad II samba fondid on näidanud siiani keskmiselt vaid 2,83protsendist aastatootlust, samas kui agressiivsete (50 protsenti aktsiatesse investeerivate) fondide tootlus küündib 8,20 protsendini.
2002. aasta keskpaigast, mil II samba reform käivitus, on Eestis hinnad kosunud 31,8 protsenti. Koguni kaheksa fondi pole suutnud sama ajavahemiku jooksul inflatsioonitempole vastu hakata. Olukord võiks helgemaks muutuda aga juba järgmisel aastal, mil investeerimisfondide seadusse viiakse punkt, mis lubab investeerida II samba fondidel aktsiatesse praeguse 50 protsendi asemel maksimaalselt 70 protsenti.
Järgneva viie aasta jooksul võivad rahandusministeeriumis välja töötatud eelnõu kohaselt kvantitatiivsed investeerimispiirangud hoopis kaduda. See tähendab, et suurt tootlust (pensionit) taga ajavad investorid võivad varsti saada investeerida II samba fondidesse, mis paigutavad kogu raha aktsiatesse.
Aga isegi aktsiate osakaalu tõstmine 70 protsendini parandab oluliselt tõenäosust, et tulevikus murevabamat pensionipõlve nautida. Näiteks juhul, kui fondid jätkaks aktsiatesse investeerimist sama hästi kui siiani, aitaks aktsiaosaluse kergitamine tõsta tootlust 8,2 protsendilt 10,35 protsendini.
Teine asi, mis parandaks fondide tulemust, on investeerimisega seotud kulude alandamine. Suurim kuluartikkel on pensionikoguja jaoks fondide valitsemistasu. Praegu võtavad fondid igal aastal pensionikogujate käest ära keskeltläbi 1,5 protsenti. Poole protsendipunktine kokkuhoid oleks helgemat tulevikku silmas pidades väga oluline abi.
See aasta on viimane võimalus II pensionisambaga liituda inimestel, kes on sündinud aastatel 1974-1976. 2011. aastal jõuab aga kätte aeg, mil vabatahtlikult enam keegi II sambaga liituda ei saa. Kokku oli eilse seisuga kogumispensioniga seotud 564 177 inimest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur
WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.