Linnad on kaotanud miljoneid

2002. aastal moodustas Tallinna osa omavalitsustele laekuvast tulumaksust 39,6 protsenti ja Pärnu oma 3,3 protsenti. Sellest ajast saati on aastast aastasse hakanud kahele linnale laekuva tulumaksu osakaal langema ning oli 2007. aasta lõpuks vähenenud vastavalt 36,3 ning 3 protsendini.

Oleks tulumaksu laekumine jäänud 2002. aasta tasemele, oleks Tallinn teeninud tulumaksust lisaks 870 ning Pärnu 76 miljonit krooni, mis on nüüd läinud hoopis valdadele, kuhu linnaelanikud viimaste aastate jooksul kinnisvaraarendajate toel laiali valgunud on.

"Maksulaekumiste kõikumine ei ole ainult Pärnu linna puudutav küsimus. See on mitmel pool Eestis nii, et järjest enam suundutakse elama linna lähedal asuvatesse valdadesse," räägib suvepealinna juht Mart Viisitamm põhjustest. Ta lisab, et haritud noorte Pärnusse elama ja töötama meelitamiseks on Pärnu linn kehtestanud noore spetsialisti toetuse, mida makstakse kuni 28aastasele kõrgharidusega noorele, kes on kõrgkooli lõpetanud 2005. aastal või hiljem ja kelle elukohana on registreeritud Pärnu linn või Pärnuga piirnev vald (Audru, Sauga, Tahkuranna ja Paikuse).

"Kuidas te saate küsida, mida 72 miljoni krooni kaotamine tähendab? See pole ju 72 senti, see on miljonit!" satub Narva linnapea Tarmo Tammiste hoogu. Pikema vastuse saamiseks palub ta aga pöörduda linna arendus- ja ökonoomikadirektori Georgi Ignatovi poole.

"Kuna Narva on ajalooliselt olnud ja on tänapäevalgi linn, mille majanduse struktuuris mängib tööstus (palgad kasvasid sektoris vaid 53 protsenti) palju suuremat rolli kui Eestis keskmiselt, oli ka palkade kasv siin palju tagasihoidlikum kui Eestis keskmiselt, rääkimata siis juba Tallinnast ja Harjumaast," seletab too. Ignatov lisab, et päris kaotamiseks asja aga kutsuda ei saa.

"Kaotada saab midagi, mis on olemas, eelarve puhul võib rahaliste vahendite kaotamisest rääkida ka juhul, kui nad olid eelarves planeeritud, kuid tegelikkus osutus reaalsusest kehvemaks, nagu oli ka selle aasta riigieelarve puhul," ütleb mees.

Neljast suurlinnast ainuke, mis pole tulumaksu kaotamise pärast muretsema pidanud, on aga heade mõtete linn Tartu.

"Tartu rahvaarv on olnud suhteliselt stabiilne. Maksumaksjate arv on maksuameti andmetel tublisti kasvanud," ütleb Tartu linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Külli Lust.

"Tartu on hea ja elamisväärse keskkonnaga linn, ühed lähevad ja teised tulevad asemele, liigutakse põhiliselt lähivaldadesse," lisab ta.

"Meil on siin palju noori hakkajaid headel ametikohtadel, kes on end sisse kirjutanud. Oleme ka õnneliku koha peal - paras siit 35 kilomeetrit Tartusse sõita," räägib Palupera vallavanem Terje Kross, kelle vallas kasvas tulumaksu laekumine viie aastaga 307 protsenti. "See oli meile ka üllatus. Arvasime, et keegi on kõvasti aktsiaid müünud," räägib Kross rõõmust eelmise aasta tulumaksu laekumise üle 2006. aasta omaga võrreldes.

"Plaanisime laenu võtta, aga ei võtnudki," on vallavanemal hea meel.

Pärnu lähistel asuva Kernu vallavanem Enn Karu lausub, et 254protsendiline kasv võib tulla lihtsalt sellest, et elanikke on vallas rohkem ning palgadki on tõusnud.

"Oleme isegi takistusi teinud, et rahvaarv liialt suureks ei läheks," räägib Karu, pidades silmas, et mida suuremaks rahvaarv läheb, seda rohkem kasvab ka kohustuste pagas.

"Iga inimene tuleb valda oma sotsiaalsete nõudmistega: tänavavalgustus, teed, kanalisatsioon. Pole ainult nii, et raha tuleb - valla kohustused kasvavad," märgib Sauga juht Harri Aas.

Tootsi vald peab aga olukorda murettekitavaks. "Seis on üsna sant. Hullem asja juures ongi, et ei oska midagi ette võtta," räägib Tootsi valla juht Kaljo Ahman. Mehe juhitav vald on kõige väiksema tulumaksu laekumise kasvuga vald.

"Noored, kes ära lähevad, müüvad korterid maha ning asemele tulevad pensionärid. Valla põhiline tööandja Tootsi Turvas tõmbab ka otsi kokku, räägitakse, et 2010. aastal lõpetab üldse briketitootmise," on vallavanem murelik. "Midagi rõõmustavat ees pole, aga ei hakka endale ka kuuli pähe laskma."

Autor: Haldusuudised.ee