KOV saab edaspidi ehitamise keelata, kui arendajaga kokkuleppele ei jõuta

Külli Heinla sõnul seavad uues planeerimisseaduses kavandatavad muudatused seavad eesmärgiks tagada inimeste senisest suurem kaasatus planeerimisprotsessi.

Eelnõuga kavandatakse kehtivas planeerimisseaduses sisalduvate põhimõtete süvendamist, mille eesmärgiks on tagada inimeste senisest parem kaasamine planeerimisprotsessi ja kehtestada detailplaneeringu rangemad menetlusreeglid juhtudel, kui planeeritaval alal on tegemist oluliste avalike huvide ja väärtustega ning juhtudel kui linna või valla ruumilise arengu põhimõtted ja üldised huvid ei ole üldplaneeringuga määratletud.

Uus seadus püüab tagada puudutatud isiku kaasamine detailplaneeringu koostamisse ja parem võimalus oma õiguste kaitsmiseks, laiendada elektroonilisel teel suhtlemist ja informeerimist planeeringute koostamise käigus ja tagada toimiv olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku mehhanism ka sellisel juhul, kui objekt jääb mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile, ütles Heinla aripaev.ee-le.Seadus paneb veel eesmärgiks tagada detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku osalemine planeeringu elluviimisel, sh teede ja tehnovõrkude väljaehitamisel ja sätestada väljaantud ehitusloa kehtivuse peatamise kohustus või ehitusloa väljaandmise keeld selle aluseks oleva detailplaneeringu seadusekohasuse üle vaidlemise ajaks kohtus või maavanema ees.„Arendajaid otseselt puudutava muudatusena näeb eelnõu ette nõude, mille kohaselt võib olenemata sellest, kes detailplaneeringu koostamist rahastab, vaid kohalik omavalitsus olla detailplaneeringu koostaja või tellija. Arvestades ka teistes Põhjamaades kehtivaid planeerimispõhimõtteid on planeeringu koostamise korraldamine eelkõige avaliku võimu ülesanne. Seda seisukohta on korduvalt rõhutanud ka õiguskantsler oma avaldustes. Lisaks on praktikas tihti esinevatest vigadest lähtuvalt eelnõus selgemalt sätestatud, et menetlustoimingud viib läbi planeeringu koostamise algatanud haldusorgan ehk KOV,” selgitas Heinla.Samuti tehakse kohustuslikuks sõlmida uue kompaktse hoonestusala rajamisel enne detailplaneeringu kehtestamist kohaliku omavalitsuse ja huvitatud isiku vahel leping detailplaneeringu elluviimise kohta. Lepinguga saab reguleerida seda, kes ehitab välja teed ja tehnovõrgud ja kelle omandisse need jäävad ning kokku leppida muid detailplaneeringu elluviimist tagavaid tingimusi. „Säte annab kohalikule omavalitsusele õigusliku aluse keelduda detailplaneeringu kehtestamisest, kui hoonestamisest huvitatud isikuga lepingu sõlmimises kokkuleppele ei jõuta. Seega sõltub KOV –i konkreetne roll infrastruktuuride väljaehitamisel eelnimetatud lepingus kokkulepitust,” märkis nõunik.Erinevates riikides on planeerimispõhimõtted, sh infrastruktuuride väljaehitamise kohustuse sätestamine, reguleeritud erinevalt. Eelnõud koostades on lähtutud eelkõige Eestis valitsevast olukorrast ning kohalike omavalitsuste võimalustes neile pandud ülesannete täitmisel.Tallinna lähivallad tegid hiljuti ühispöördumise muudatuste tegemiseks planeerimisseadusesse.Esimene esitatud täiendusettepanek annab kohalikule omavalitsusele selge aluse kaasata kinnisvaraarendaja piirkonda lisanduvate elanike tarbeks vajalike objektide rajamiseks (nt. lasteaed, kool, spordikompleks, avalikult kasutatav tee vms).Teine ettepanek kannab endas eesmärki kaitsta piirkonda elama asuvat isikut ja vabastab ühtlasi olemasoleva kohaliku omavalitsuse maksumaksja võimalikust kohustusest. Samuti on esitatud ettepanek tihedalt seotud taasiseseisvumisaegse reaalse praktikaga detailplaneeringute elluviimisel.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt edastatud ettepanekud planeerimisseaduse eelnõu muutmiseks saabus siseministeeriumisse 13.08.2008 ja nende analüüsimisega hetkel tegeletakse, ütles Heinla.

Autor: Haldusuudised.ee