9. november 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vink tõi tänast Eesti ehitusturgu iseloomustades näite, et kui tudengid viskavad EPA (tänane Eesti Maaülikool - toim) tornist alla sangpommi, siis see ei jää asfaldile pidama, vaid läheb tükk maad allapoole maapinda.

„Kõik teavad, et me sealt asfaldist läbi põrutame, aga kõik arvavad, et nad on kummipalli moodi ja põrkavad tagasi,“ ütles Vink. Tema sõnul on täna reaalsus see, et tegelikult keegi ei tea, mis hetkel see nn asfalt ehitajatel vastu tuleb või kui paljud sellest asfaldist läbi lähevad.

Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben rääkis, et tänastel riigihangetel, kus tehakse pakkumisi alla omahinna, on kaks võimalikku tagajärge. Kas mõni, kes „eelmise sajandi hindu“ pakub, läheb pankrotti või kannatab tellija, kes alapakutud hinnaga saab küll endale vormilt sarnase maja nagu lootis, kuid sisuliselt (kvaliteet, materjalid) mitte.

Robeni sõnul võib ehitajale saada saatuslikuks ka tellija, kes ei jaksa töö tegijale maksta, mistõttu jääb ehitus seisma ning selle tulemuseks tabab ehitajat pankrot.

Autor: Haldusuudised.ee