Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koduostu lõksus sipleb veerand miljonit eestlast
Ligi veerand miljonit eestimaalast elab
praegu kodudes, mille soetamishinnast allapoole langenud väärtus muudab nad
laenu andnud pankade jaoks riskiklientideks.
Kinnisvaralaenude puhul on pangad seadnud tingimuseks, et vara väärtuse langedes allapoole panga finantseeringut tekib neil õigus nõuda lisatagatist. Kõrghetkel müüdi kortereid ka 10-protsendilise omafinantseeringuga ja on avalik saladus, et hindamisaktiga "skeemitades" ning pankade vaikival nõusolekul said paljud eluaseme isegi omafinantseeringuta, kirjutab Postimees.
Statistikat arvestades võib tüüpnäiteks tuua buumi tipus, 2007. aasta kevadel ostetud 50-ruutmeetrise korteri, mille keskmiseks hinnaks toona oli pisut üle 1,3 miljoni krooni. Praegu on sellise korteri hind 790 000 krooni, 10-protsendilise omafinantseeringu korral on laenujääk aga 1,1 miljonit krooni.
Kui sellises korteris elav perekond peaks raskustesse sattuma ja kodu kiirkorras müüma, kaotaks ta seega nii omafinantseeringu kui elamise ning oleks pangale veel 400 000 krooni võlgu, võttes aga arvesse keskmist netopalka 10 000 krooni, on see suurem kui kahekordne perekonna aastasissetulek.
Kontsept Arhitektuuribüroo poolt projekteeritud korterelamu Tartus Peetri tänav 7 pakub varasema mahajäetud hoone asemel üksnes silmailu. Aastakümneid varjusurmas olnud hoone on saanud uue hingamise, stiilse hoovimaja ja uued elanikud.