Ligi veerand miljonit eestimaalast elab
praegu kodudes, mille soetamishinnast allapoole langenud väärtus muudab nad
laenu andnud pankade jaoks riskiklientideks.
Kinnisvaralaenude puhul on pangad seadnud tingimuseks, et vara väärtuse langedes allapoole panga finantseeringut tekib neil õigus nõuda lisatagatist. Kõrghetkel müüdi kortereid ka 10-protsendilise omafinantseeringuga ja on avalik saladus, et hindamisaktiga "skeemitades" ning pankade vaikival nõusolekul said paljud eluaseme isegi omafinantseeringuta, kirjutab Postimees.
Statistikat arvestades võib tüüpnäiteks tuua buumi tipus, 2007. aasta kevadel ostetud 50-ruutmeetrise korteri, mille keskmiseks hinnaks toona oli pisut üle 1,3 miljoni krooni. Praegu on sellise korteri hind 790 000 krooni, 10-protsendilise omafinantseeringu korral on laenujääk aga 1,1 miljonit krooni.
Kui sellises korteris elav perekond peaks raskustesse sattuma ja kodu kiirkorras müüma, kaotaks ta seega nii omafinantseeringu kui elamise ning oleks pangale veel 400 000 krooni võlgu, võttes aga arvesse keskmist netopalka 10 000 krooni, on see suurem kui kahekordne perekonna aastasissetulek.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?