Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa rahasüst läheb teedesse ja energeetikasse
Euroopa Investeerimispanga (EIB) poolt eile
Eestile antud kaks laenu lähevad suuremalt jaolt elektrivõrkude
moderniseerimisse ja teedeehitusse.
Nii sai Eesti Energia EIBst 2,3 miljardit krooni kolmeaastasele investeerimisprogrammile. "See on ettevõtte laen, mille eesmärk on elektrivõrkude investeeringud. Laen on võetud 15 aastaks," kommenteeris energiafirma juht Sandor Liive.
Ta kiitis, et EIB laen on väga hea. "Pikk laen, suurim laenusumma, mida oleme ühelt laenuandjalt kunagi võtnud ning tõenäoliselt on see üks parimatel tingimustel saadud laene," märkis Liive.
Investeeringuteks omavahenditest ei piisa
Eesti Energia finantsjuhi Margus Kaasiku sõnul tegutseb firma kapitalimahukas äris ning kõiki vajalikke investeeringuid ei saa finantseerida omavahenditest.
Kokku 4,6 miljardi kroonisest Eesti Energia elektrivõrkude moderniseerimise projekti rahast läheb suur osa Liive sõnul Eesti majandusse. "Meie tütarfirma teeb elektrivõrkude ehitusest ise ainult 10 protsenti, kõik ülejäänu ostame sisse. Suuremad tegijad on Empower ja Eltel Networks, millele lisandub palju väikseid firmasid. 300 miljonist eurost läheb kolme aasta jooksul Eesti majandusse 90 protsenti," kinnitas ta.
Liive sõnul pole välistatud, et Eesti Energia alustab tänavu veel mõne uue projektiga. Tema ütlusel on energiafirma fookus kolmel projektil, mis on ühtlasi ka kõige investeeringumahukamad: elektrivõrgu arendus, investeerimine nii taastuvasse kui ka põlevkivi baasil elektri tootmisesse ja õlitehas. "Meil on globaalne oskus teha põlevkivist nii õli kui ka elektrit. Globaalne huvi on selleks olemas, investeerime suuri summasid ja arendame oma tugevusi," selgitas Liive.
"Tõsi on see, et ka meie oleme sellel aastal kaotanud päris oluliselt oma müüki," sõnas ta. "Oleme välja öelnud, et kaotame umbes miljard krooni kuus, mis on ligi 10 protsenti, kuna kodumaine tarbimine väheneb ja eksporditurgudel on madalamad hinnad."
Pool rahajaotusest veel kindlaks määramata
Eesti riik laenas samuti eile EIBst raha - 8,6 miljardi krooni suuruse summa eest kaasfinantseeritakse 2007-2013 toetusperioodi struktuurivahendite projekte. Kuni 2013. aastani on 8,6 miljardist kroonist praegu teada 4,7 miljardi jaotumine, sealhulgas läheb teedeehitusse 3,2 miljardit laenukrooni.
Ehitusmaterjalide tootjate liidu juht Enno Rebane ütles, et EIBst saadav laenusumma aitab ehitust üleval hoida. "Sisemaist ehitust on vaja igal juhul üleval hoida ja seda saab teha ainult avaliku sektori, kohaliku omavalitsuse, riikliku sektori ja struktuurifondide toel," sõnas ta.
"Kena on rääkida ekspordist, aga ilma siseturu võimaluseta ei jää ka ehitusmaterjalitootjatele ellujäämise võimalusi," lisas Rebane.
Hetkel kuum
Teedeehitajatel tekib lootus ellu jääda
ASi Talter juhatuse esimees Sven Pertens avaldas lootust, et EIBst saadav laenusumma katab teedeehituses puuduoleva summa. "Kui see raha teede-ehitusse tuleb, on see abiks on kindlasti. Aga öelda, et sellega seoses oleks teedeehituses mingile järjele jõutud, on vara," märkis ta.
Pertensi hinnangul on teedesektorist tänavu puudu 1-1,5 miljardit krooni. "Praegu firmad hinges ei püsi. Lootus tekib, kui puuduolev osa tuleb laenu kujul juurde, ent seda eeldusel, kui muud raha (aktsiisi) ei suunata mujale," sõnas ta.
KommentaarMargus KaasikEesti Energia finantsjuht
Eesti Energia teenis möödunud majandusaastal 1,4 miljardit krooni puhaskasumit ning tugevad finantstulemused lubavad meil sõlmida laenulepingut hädavajalike investeeringute finantseerimiseks. Iga täiendav kasumikroon võimaldab meil pangalaenude abiga Eesti energeetikasse investeerida neli krooni.
Taust
* Euroopa Investeerimispank on varem toetanud Eesti energiatõhususe valdkonda, andes 2004. aastal Eesti Energiale raha ülekandevõrkude taastamiseks ja laiendamiseks. Eesti Energia ja Euroopa Investeerimispanga koostöö on oluline ka Eesti ja Baltimaade stabiilse energiavarustuse tagamise seisukohast.
* 2008.-2009. majandusaastal investeeris Eesti Energia 3,5 miljardit krooni. Investeeringute kogumaht oli möödunud majandusaastal viimase kuue aasta suurim ning 32% suurem kui 2007.-2008. majandusaastal.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
4
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
Viimased uudised
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele